Hundipea üheks suurimaks sihiks on kliimaneutraalsuse saavutamine linnaosa valmimishetkeks. Kliimaneutraalsuseks nimetatakse seisundit, kus üks piirkond või tegevus ei paiska õhku vähem ega rohkem kasvuhoonegaase, kui ökosüsteem parasjagu siduda jõuab.¹
See on lai termin, mis puudutab kõiki võimalikke sektoreid ja tegevusi, millega inimesed kokku puutuvad. Kliimaneutraalsuse kui oleku saavutamise teekond on täna peaasjalikult üks – süsinikheite vähendamine. Nõnda võibki kliimaneutraalsusest rääkides kuulda pealtnäha täiesti erinevaid samme – CO₂ jalajälje mõõtmine, alternatiivenergia kasutamise poole tüürimine, autostumise peatamine, looduskaitse jne.
Kliimaneutraalsuse saavutamiseks Hundipeal oleme kaardistanud 11 jätkusuutliku linnaruumi põhitala ning koostanud strateegiad, mis aitavad kokku panna tervikliku pildi teekonnast lõppeesmärgini. Nende 11 põhivaldkonna planeerimisel saame lahendada kõik peamised küsimused, mis linna planeerides lahendamist vajavad. Sealjuures saavad lahenduse ka sellised teemad, mis esmapilgul võivad tunduda olla jäänud kahe silma vahele. Näiteks pole põhivaldkondades eraldi välja toodud toiduainetööstust, sest see hõlmab paljusid valdkondi: keskkond, jäätmekäitlus, veevarude majandamine, taastuvenergia ja veel.
Hundipea strateegiate 11 põhivaldkonda. Tervikliku strateegia ja digitaalse teisiku aitab Hundipeal luua Wolfscape.
Kliimaneutraalse Hundipea planeerimine
Kliimaneutraalsuseni jõudmise esimene etapp on hetkeolukorra analüüs.
Üks konkreetne mõõdik keskkonna jalajälje mõõtmiseks on CO₂ heitmete hulk ehk CO₂ jalajälg. Tänapäeval jagatakse mõõtmisinfo kolme järgnevasse gruppi: esiteks need heited, mis inimene ise otse tekitab, näiteks autoga sõites; teiseks need heited, mis tekivad inimese huvisid-vajadusi täites, näiteks elekter ja soojus, ning kolmandaks kõik ülejäänu, ehk kõik see heide, mis tekib inimeste ostetud esemete tootmisel. Tegemist on tohutu koguse infoga.
Selles teemas on Hundipea partneriks rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte Normative, kelle välja töötatud tööriist mõõdab heitekoguseid raamatupidamise põhiselt. Tulemustest olenevalt saab heite vähendamiseks võtta ette järgmiseid samme ning on teada, millega on kõige kriitilisem esmajärgus tegeleda.
Näiteks on ju teada, et Hundipea linnaruum pole kohe algusest peale kliimaneutraalne, kuna ehitusprotsessi käigus on tänapäeval veel võimatu kõiki CO₂ heitmeid vältida. Küll aga saab teadlikult planeerides varasemalt õhku paisatud süsiniku emissioone järk-järgult uuesti materjalidesse ja keskkonda tagasi siduda. Nii võime lõpuks saavutada hoopis olukorra, kus seome õhu süsinikku rohkem kui seda atmosfääri paiskame.
Tarkade tehnoloogiate ning teaduse rakendamine Hundipeal
Pilt targast linnast kui lendavate autode ja igal sammul abistavate robotite pärusmaast on juba karikatuuriks muutunud. Meie usume, et targas linnas on tehnoloogiad ja teadus visuaalselt-tunnetuslikult hoopis tagaplaanil – need on kui linna toimimas hoidev nutikas skelett, mida esmapilgul pole näha.
Linnaruumis kasutatavad õiged alustehnoloogiad võivad elanike käitumist suunata jätkusuulikkuse poole nii, et sellest ei saa esimese raksuga arugi. “Tehnoloogia on tööriist,” kirjeldas Hundipea juht Markus Hääl, lisades aga, et see täidab oma eesmärki vaid siis, kui inimene seda päriselt kasutab. Kasutamise eelduseks on selle tehnoloogia mugavus.
Hundipea puhul planeerime näiteks elektrienergia optimiseerimissüsteeme, aga ka mikroobide poolt kasvatatud tsementi, uue generatsiooni prügikäitlust, säästlikke sademevee lahendusi ja palju muud – tehnoloogia peitub kõigis erinevates valdkondades. Idee on selles, et linnaruum näeb välja lihtne, tore ja mugav – ning kõik, mis sa loomulikult käitudes teed, on disainitud ja seadistatud nii, et tulemuseks oleks võimalikult väike süsinikujalajälg.
Hundipea digitaalne kaksik
Töötame teadusuuringu raames koos Wolfscape’i, Tallinna Tehnikaülikooli ja arhitektuuribürooga Pluss välja parimat võimalikku energeetikaalast lahendust, mis tekitaks minimaalse CO₂ jalajälje, seda nii linnaruumi energiaga varustamisel kui juba ka ehitusprotsessis.
Üks väga olulisi tehnoloogiaid jätkusuuliku linnaruumi planeerimiseks on 3D mudelite koostamine ning selle järgi ehitamine, mida praegu kasutatakse kahjuks vaid peamiselt suuremates ehitusprojektides. Mudeldamine aitab väga palju kaasa ruumi mõistmisele ja efektiivsemaks muutmisele, tänu millele on väiksem ka materjali- ja ajakulu. Näiteks saab juba eos plaanida ka liikuvuse valdkonda – on teada, et autojagamisteenused muutuvad vaid populaarsemaks, nõnda saab linn olla valmis seda soodustama, planeerides selle kohe sisse.
Töös oleva rakendusuuringu lõppeesmärgiks on Hundipea digitaalne kaksik, millest saab tööriist tuleviku linnaosade planeerimisel ja ehitamisel. Kui üldiselt vaatlevad lifecycle analüüsid tänapäeval ühte hoonet, siis selle tööriista ja uuringu eesmärk on vaadata-lugeda-arvestada kogu ümbritseva keskkonna mõju hoonetele ja keskkonnale. Nõnda saab arvesse võtta väga paljusid ja väga erinevaid tegureid – energeetikat ja selle efektiivsust, aga ka näiteks sooja- ja külmasaari ning ka floorat-faunat; kõike mis mõjutab päikesepaistet või võtab tuult kinni. Neid kõiki nüansse saab visualiseerida ja lõppeesmärgiks on võimalus digitaalses kaksikus jooksvalt näha, kuidas hoonete detailide muutmine mõjutab kogu neid ümbritsevat keskkonda.
Hundipea alale koostatakse ruumilised algoritmipõhised analüüsid: väliruumi kliimategurite ja kasutusmugavuse analüüsimiseks, varjuvabade katusepindade ja võimaliku päikeseenergia kasutusvõimaluse arvutamiseks ning visiooni “100% haljastust” saavutamise analüüsimiseks. Kokku luuakse seitse algoritmi (pildilolev skeem, Arhitektuuribüroo Pluss).
Taoline süsteem mängib olulist rolli ka kliimamuutusega kohanemisel. On juba kindlaks tehtud, et iga euro, mis praegu suunatakse kliimamuutustega kohanemisesse, säästab hiljem kuus eurot kahjude eest tasumisel. Hea näide on Kopenhaagen, kus peale rekordilist üleujutust kujundati linna sademevee süsteem ümber nii, et suuremate vihmasadudega on võimalik vett lühiajaliselt kinni pidada erinevatel vihmapeenardel ja parkides. Nõnda pakuvad linna rohealad ajutist veehoidu, et vähendada äkilist koormust sademevee kanalistatsioonile ja vesi saab pärast paduvihma aeglaselt mullast edasi kanalistasiooni voolata. Just taoliseid stsenaariume saab hõlpsasti digitaalses teisikus läbi mängida.
