Veel enne kui kerkib Hundipea linnaosa, valmib kogu piirkonna digitaalne teisik. Digiteisik on tööriist, mis annab Hundipea ning tulevikus ka teiste arenduste planeerimisele täiesti uue näo, muutes protsessi oluliselt interaktiivsemaks ning teaduspõhisemaks.
“Võib-olla kõige olulisem on selles maailmas mõista seda, et senini on olnud linnaplaneerimine peamiselt arvamuse ja kogemuse põhine,” alustab juttu Hundipea üks visiooni autoritest, arhitektuuribüroo PLUSS arhitekt ja partner Indrek Allmann.
“Inimestele või otsustajatele on tekkinud ajaga mingi kogemus, kogemuse baasilt mingi arvamus, kohati ka eelarvamus ja selle baasilt on langetatud väga suuri otsuseid. Kui need otsustajad on olnud positiivse ja hea kogemusega, siis on tekkinud keskkonnad saanud väga head ja inimestele meeldivad, aga kui need otsustajad oma kogemuselt, oskustelt, eelarvamustelt on olnud keskpärased, siis tegelikult on meie ümber tehtud ka palju jama,” kirjeldab Allmann.
Arvamusepõhisest linnaplaneerimisest teadmistepõhisesse linnaplaneerimisse ei ole lihtne minna. “Kuna teisel pool lauda on inimesed, kes on harjunud arvama – sest see on nende töö olnud ja nende arvamusel on alati kaalu olnud – on väga keeruline teadmistepõhise retoorikaga uksest sisse murda,” tõdeb Allmann. “Ma ei oleks seda eales uskunud ja ma näen, et see on täna üks suuremaid väljakutseid Hundipea jaoks,” toob ta välja.
Paljassaarde Hundipea piirkonda rajades on meie eesmärgiks viia planeerimine tänaseid digitaalseid tööriistu kasutades üle sellisele tasemele, kus linna planeeringulisi otsuseid oleks võimalik kontrollida ja valideerida – ja valideerida eelkõige erinevate teaduslike printsiipide osas.
Linnaplaneerimine ärkab ellu
Hundipea puhul kaardistatakse digitaalselt terve kerkiv linnaosa kõigi võimalike detailidega. Digitaalne teisik ongi üks suur infobaas, mis kirjeldab loodavat keskkonda. See on üles ehitatud kihtidena – igal pargil, teel ja hoonel on mõjurid ja omadused ning põhjendused, mis tulenevad päikesepaistest, tuule suunast ja tugevusest, kasutajate hulgast, funktsioonist jne. Sellest tulenevad omakorda muuhulgas rohefassaadide hulk ja paiknemine ning hoone osade nagu ehitusmaterjalid, aknad, päikesepaneelid valik. Erinevate funktsioonide nagu kohvikute või kooli asukohavalikust rääkimata.
Digiteisik on pidevas muutumises ning ei saa kunagi valmis, vaid ainult täieneb ajas. Nii saab seda analüüsida ja küsida olemasoleva info baasilt sind huvitavaid küsimusi – näiteks energeetika ja selle efektiivsuse teemal, sooja- ja külmasaarte kohta, floorat-faunat puudutava osas. Neid kõiki nüansse saab visualiseerida ja lõppeesmärgiks on võimalus digitaalses kaksikus jooksvalt näha, kuidas hoonete detailide muutmine mõjutab kogu neid ümbritsevat keskkonda.
Sellega muutub linnaruumi planeerimine, isegi ühe hoone kaupa, oluliselt interaktiivsemaks.
Hundipea kliimaneutraalse asumi idee eestvedaja Markus Hääl illustreerib tulevikus juba arenenumat digiteisikut kui midagi sarnast arvutimängule Sim City, millle tegevus keerleb justnimelt linnaruumi arendamise ja haldamise ümber ning kus on täpselt näha, kuidas ühe elemendi liigutamine linnas mõjutab kogu tervikut.
Olgugi et digikaksik on väga visuaalipõhine, siis tegelikult koosneb see täpselt paika pandud ja up to date numbritest, mis puudutavad detailplaneeringut, seadusi ja muud. Mudelil on kaks poolt – üks on nii-öelda füüsiline pool, mis hõlmab krundi piire, teid, maju, korruseid jne ehk katsutavaid asju, ja teine on sisuliselt nende võimalike küsimuste süstematiseeritud andmebaas, st kõik seinad on mingi oma märgistusega, põrandad oma märgistusega.
Tulevikus tekib loodetavasti sinna praktilist väärtust juurde ka ehituse, müügi, opereerimise ja kogemise poole peale, nendib Hääl. Näiteks kui Hundipeale tekib müügiosakond, siis saab digiteisikule juurde ehitada uue kihi või layer’i, mis annab vastuse nendele küsimustele, et kui mitu inimest parasjagu ruume kasutab, millest omakorda saab see osakond teha intelligentseid müügiotsuseid.
Digitaalne teisik mängib olulist rolli ka kliimamuutusega kohanemisel – arvutuste kohaselt säästab iga euro, mis praegu suunatakse kliimamuutustega kohanemisse hiljem kuus eurot kahjude eest tasumisel.
Täna räägitakse Allmanni sõnul valdavalt vaid puhtalt teooria põhjal, et kas kuskil võiks probleemiks olla kuumasaared, väga harva mõõdetakse ja mõeldakse, et kas on ka või et kuidas saaks nii, et neid ei tekiks. Sealt hakkaski idanema digikaksiku mõte – tänapäevaseid tööriistu kasutades saab ehitada mudeli ja rakendada selle erinevaid analüütiliisi tarkvarajupikesi valukohtade uurimiseks ja lahendamiseks.
Teadus annab suuna
Digiteisiku loomise mõte sündis aastaid tagasi. Suure mõttevälgatuse järel ehitas PLUSS Hundipea visualiseerimise aluseks olnud mudeli üles täiesti teistmoodi, kui seda oleks tavapäraselt tehtud. Nüüd jääbki see tööriistana tiksuma, pidevasse arendusse.
“Nagu infotehnoloogias ikka, sul võivad olla tööriistad, sul võivad olla rakendused, aga kui sa ei oska küsida õigeid küsimusi, siis sa ei saa ka midagi teada,” rõhub Allmann koostöö ja teaduspõhisuse olulisusele Hundipea ja digiteisiku arendamisel.
Arhitektuuribüroo saab küll uurida nende valdkonnaga seotud elementaarseid asju – kas mingi tänav mingis kindlas sihis on hea idee, just nimelt tekkiva keskkonna kliima vaatepunktist lähtuvalt – aga linnaruumi planeerimisel on kriitiline kaasata veel palju erialaeksperte.
Linnaplaneerimise tulevikust on saanud olevik
Allmann kirjeldab, kuidas tema jaoks oli silmiavav ahhaa-elamus see, kui nad rakendasid digiteisiku mudelile Harku ilmajaama viimase mitmekümne aasta vaatlusandmed. Protsessi kaasatud teadlane Tarmo Soomere oskas kohe välja tuua, et nii lihtne see aga pole – saadud andmed on vaid pool tõest, kuna Hundipea asub rannikualal ja seetõttu toob teatud suundadest puhuv tuul esile upwelling’u ehk külma merevee kerke, mille tõttu võib rannikul ka keset suve väga külm olla. Nii sai kohe mudelis teatud parameetreid kruttida ja parandada.
Veel kasutab PLUSSi loodud digikaksikut TalTech, et leida vastused spetsiifilistele Hundipea eesmärkidega seoses kerkinud küsimustele – tehes soojus- ja jahutusenergia, päiksepaneelide ja elektritarbimise vajaduste analüüsi ja CO2 neutraalsusega seotud arvutusi.
Allmanni teine ahhaa-elamus oli seotud aga digiteisiku visuaalidega, mis on genereeritud tehisintellekti poolt. AI-le söödeti sisse kogu info Hundipea arenduse ja analüüside kohta, tänu millele valmis info visualiseering, kus majade suurus, teed, tänavad paika pandud PLUSSi poolt, ent kõigi hoonete välimuse lõi tehisintellekt. Näiteks on arhitekt kirjutanud välja, millistel fassaadidel oleks rohehaljastuse kasvamise lootust ning AI on seda arvesse võtnud.
Arhitektid on harjunud, et inimesed ei taju hästi pildil ruumi ning ei oska kujutada ette, et mustandil asuv valge kast võiks tegelikult kaunis välja näha. Nõnda on AI suureks abiks, andes mudelile inimliku tunnetuse ja skaala läbi innovaatilise ruumiloome, proovimata sealjuures olla liiga realistlik. Reaalne hoonestus sünnib ju aastate pärast ja tulevase arhitekt-looja mõtteid ei ole mõtet tänaste teadmiste baasilt piirata.
Sellisel kujul digikaksik, nagu praegu luuakse, on piirkonnas ainulaadne. “Hästi tore selles protsessis on olnud see, et sa saad aru üsna tihti, et sa teed asju, mida keegi teine ei ole varem teinud,” möönab Allmann elevusega.
Digiteisik on suur samm tuleviku linnaplaneerimise jätkusuutlike praktikate suunas, millel on potentsiaal saada universaalseks ülemaailmseks tööriistaks.
