Korduma kippuvad küsimused

Tulevikus hakkavad Hundipead sisustama 50-50 elu- ja äripinnad. Nagu täisväärtuslikule linnaruumile kohane, ei puudu selle juurest ka sotsiaalset funktsiooni täitvad hooned, nagu näiteks koolid, lasteaiad, raamatukogud, kirikud, kogukonnaaiad jms. Nende asukohavalikul arvestame rohealade ja ühistranspordiga. Hooneid planeeritakse viisil, mis võimaldab nende kasutusea jooksul muuta nende funktsiooni (nt lasteaiad muuta vanadekoduks, 3-lapseline perekorter muuta sobivaks paarile, kelle lapsed on välja kolinud jne). Et elanikel oleks igapäevaeluks vajalik siinsamas lähedal, soosime väikepoodide teket ja ka üldiselt 15-minuti linna põhimõtet, kus kõik inimesele kõik vajalik oleks veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel.

Arendusetapis on Hundipea avatud leht ning ootab enda juurde eriilmelisi lennukaid lahendusi kultuuriüritustest pop-up poodide ja söögikohtadeni.

Uudistama pääseb juba 2023. aasta keskpaigas, mil nihutame seni suletud sadama-ala piire ja alustame aktiivsemalt avalike ürituste läbiviimisega. Nii saavad külastajad näha ala selle tänasel robustsel kujul ning tutvuda Hundipea lähi- ja kaugtuleviku plaanidega.

Hundipea elukeskkonna arendamisel lähtume nii rahvusvahelisel, siseriiklikul kui ka kohalikul tasandil kokku lepitud jätkusuutlikkuse, ruumiloomeprotsesside juhtimiskultuuri ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Ruumiloomeprotsessidesse kaasame oma ala tipp-eksperte ja protsess tugineb parimatele teadmistele ja erinevatele uuringutele.

Tähtsustame kõiki rohepöördele kaasaaitavaid looduspõhiseid ja nutilahendusi nii ala arhitektuuri, avaliku ruumi, rohealade kui ka taristu puhul. Otsime ruumilahendustes võimalusi süsinikujalajälje minimeerimiseks, eesmärgiga jõuda Hundipeal CO2-neutraalsuseni kasutades asjakohaste teadusuuringute tulemusi ja rakendades teiste riikide ja omavalitsuste kogemusi. Seda ka kliimamuutuste võimalike mõjudega arvestamisel planeerimis- ja projekteerimisprotsessides (sh ekstreemsemad ilmastikunähtused jne). Rohealade puhul seame eesmärgiks nii vastupidavuse erinevatele ilmastikuoludele kui ka nende liigirikkuse. Töötame välja lahendusi, kuidas ühtaegu vähendada keskkonnareostust, tõsta ala bioloogilist mitmekesisust ja samal ajal hakkama saada suurema hulga sademete, üleujutusohu ja tugevamate tormidega.

Tugevdame Hundipea ala läbivaid ja sellega liituvaid rohekoridore. Need jagunevad omakorda looduslikeks, n-ö iseolevateks aladeks, organiseeritud parkideks ja vaba aja veetmise aladeks. Läbimõeldud rohealad aitavad siduda õhusüsinikku ja hõlbustavad toimetulekut paduvihmade ja põuaperdioodidega. Linnakeskkonnas on rohelus abiks mikrokliima reguleerimisel, kuna haljastatud alad on talvel paar kraadi soojemad ja suvel omakorda paar kraadi jahedamad. Ka muu kvaliteetne avalik ruum vähendab õhu- ja mürareostust ning toetab liigirikkuse kasvu.

Rakendame ringmajanduse põhimõtteid ja soosime kohalikus tootmises ja inimeste igapäevaelu suunavas disainis ringmajandusele orienteeritud hoiakuid ja käitumist.

Lähtume madalsüsinikehitusest: uued materjalid, protsessid, põhimõtted, aga ennekõike tähelepanu toomine sellele, kuhu ja kui tihedalt me ehitame ning kuidas me ehitatud ruumi kasutama hakkame.

Autoga võib ja saab endiselt sõita, aga kuna eraauto on linnas äärmiselt ebaefektiivne liikumisviis ning nõuab tohutult taristuinvesteeringuid ja ruumi sõitmiseks-parkimiseks, siis prioritiseerime jalg- ja rattateede võrgustiku ning efektiivse ühistranspordisüsteemi loomist.

Autostumise vältimist soosib ka asukoht: Hundipea paikneb vaid pooletunnise jalutuskäigu kaugusel Tallinna vanalinnast ning on juba täna ühistranspordiga (sh rööbastranspordiga) hästi ühendatud. Loome ala kasutajatele mugavad võimalused rohkem jalutamiseks ja rattaga sõitmiseks, mis omakorda toetab inimeste füüsilist ja vaimset tervist.