Tagasi

Eesti tulevikukliima. Kuidas linnad selleks ette valmistuda saavad?

12.10.2021


Inimtegevusest tingitud ülemaailmne kliima soojenemine on ka Eesti kliimat juba mõjutanud, suuremad muutused on aga alles veel ees. Ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemise mõju saab eriti tuntav olema linnades. Samas peituvad linnades ka kliimamuutustega kohanemise ja nende mõjude vähendamise lahendused.

  • Kliimamuutustest ei jää puutumata ükski koht maailmas.
  • Inimtegevusest tingitud kliimamuutused on Eesti kliimat juba muutnud ning suuremad muutused, mis toimuvad küll tasapisi, on alles ees.  
  • Eesti kliimaambitsioon võiks olukorra kriitilisust silmas pidades suurem olla.
  • Kliima soojenemisel on mõju ka linnakeskkonnale, kus ekstreemsetel ilmastikunähtustel eriti suur mõju on.
  • Tulevikulinnadel on tähtis roll nii kohalike kui ka globaalsete kliimaeesmärkide saavutamisel.

[Artikkel ilmus originaalis 01.10.2021 Eesti Päevalehe Roheportaalis]

Kliimamuutused ja nendest tingitud äärmuslikud ilmastikunähtused ei ole ulmeline tulevikustsenaarium, vaid need on saanud märkamatult osaks meie igapäeva reaalsusest – seda ka Eestis. Kliimamuutustest ei jää puutumata ükski paik ega inimene kuna need mõjutavad nii keskkonda, majandust kui kogu ühiskonda. Augustis ilmunud kuues Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raport joonistab teadusele tuginedes eriti selgelt välja seose inimetegevusest tuleneva kliima soojenemise ja ekstreemsete ilmastikutingimuste sagenemise vahel.

Viimase 50 aasta jooksul on maailma keskmine temperatuur tõusnud keskeltläbi 1,2 kraadi, Eestis umbes 2 kraadi. Tartu ülikooli teadlased kinnitavad, et kliima soojenemine on Eesti loodusele oma jälje juba jätnud ning tulevikus süveneb see veelgi. Paar kraadi soojem kliima ei pruugi esmapilgul dramaatiliselt kõlada, kuid see on meie loodusesse juba toonud mitmeid võõrliike; kui mainida vaid šaakalit ja hispaania teeteo uputust. Need looduses toimuvad muutused hakkavad paratamatult mõjutama majandust ning meie igapäevast heaolu, lüües meie harjumuspärase elukorralduse uppi.

Eestlasele võivad Californias ja Jakuutias lõõmavad metsatulekahjud – olgugi et ajaloo suurimad – ning Saksamaa ja Belgia enneolematult võimsad üleujutused tunduda kaugena. Siin on harjutud mõtlema, et Eesti turvaline geograafiline asukoht hoiab meid loodusõnnetustest eemale.

Hiljutises vestluses loodusgeograafi ja klimatoloogi Mait Sepaga märkis ta, et kliimamuutuste mõjud polegi nii käegakatsutavad. Need on aeglased, kuid pidevad. „Keegi ei pane tähele kui ühel aastal tuleb kaks päeva kauem muru niita või kui ühel aastal sajab palju lund ning järgmisel kolmel aastal ei tule seda üldse,” sõnas Sepp: „Ometi tähendavad need tähelepandamatud muutused seda, et me elame praegu klimaatilises mõttes hoopis teistsugusel Eestimaal kui meie vanavanemad.“

Keskkonnageograaf Antti Roose rääkis 2020a. lõpus ETV “Esimeses stuudios”, et viimase poolsajandiga on Lõuna-Eesti kaotanud oma klimaatilisest talvest kaks nädalat, Saaremaa, Lääne-Eesti ja Tallinn veel rohkem. Lühemad ja vähese lumega talved panevad põntsu Eesti taliturismile ning suusakultuurile.

Tulevikukliima Eestis

“Kliima on keeruline süsteem ning kuigi mudelite andmete ja kliima trendi põhjal võib öelda, et meil Eestis tulevad soojad vihmased talved ning ägedate kuumalainetega, kuid keskeltläbi jahedad vihmased suved, siis täpset sademete hulka ning temperatuure on raske ennustada,” ütles Mait Sepp.

Sepp toob näiteid erinevatest vägagi tõenäolistest muutustest ning sagenevatest ilmastikunähtustest Eestis.

Arvestades seda, et suur osa atmosfääris lõksus olevast soojusenergiast põhjustab ulatuslikku vee aurustumist, siis võib eeldada, et ägedaid vihmasadusid võib esineda sagedamini. Selliseid ohukohti, kus inimesed võivad vihmahoogudest tekkinud üleujutustest kahju kanda, on Eestis umbes tosinajagu.

Merevee taseme tõusu tõttu hakkab Eesti tasapisi maad kaotama. Eriti mängib merevee taseme tõus rolli näiteks Pärnu üleujutuse taoliste sündmuste puhul, kui vesi jõuab varasemast kaugemale, nt järgmise tänavani.

Kuna Läänemeri on avatud ning ka talvel soe, siis tuleb sealt üsna palju niiskust. Rannikule kandudes tuleb see niiskus alla ägeda lumesajuna – selline nähtus on tuntud kui järve efekt. Lisaks ennustatakse, et talvised tormid lähevad tugevamaks. Kui merel talvel jääkatet ei ole, siis võivad ootamatud rannikuerosiooni juhtumid, kus kogu liiv ühe tormihooga minema veetakse, muutuda ka täiesti tavaliseks.

“Tulevikukliima modelleerimisse tuleb loomulikult suhtuda teatud kriitikaga. Halb uudis on aga see, et seni on kliima liikunudki täpselt selles suunas, mida mudelid ennustavad. Kokkulangevus mudeli ennustuste ja tegelikkuse vahel on hirmutavalt suur,” lisas Sepp. Teadlased hoiatavad, et selle suve äärmuslikud ilmastikunähtused Euroopas ja mujal ei ole “uus normaalsus”, vaid igasuguse normaalse või stabiilse kliima lõpp.

Kliimaneutraalne Eesti?

Täna ei räägi me enam ainult kliimamuutuste peatamisest, vaid mõjude pidurdamisest ning paraku ka muutustega kohanemisest. Lihtsustatult peab inimkond lõpetama kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise. Kõige olulisem seejuures on fossiilsete kütuste põletamise lõpetamine, mis tähendab põlevkivist sõltuvale Eesti majandusele suuri ümberkorraldusi.

Eesti kliimaambitsioon on olnud seni pigem madal. Eesmärgiks on seatud järgida Euroopa roheleppes seatud EL kliimaneutraalsuse eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser väidab, et Eesti eesmärgid peaksid olema ambitsioonikamad – selle asemel, et olla rohepöörde tõmbetuultes, võiksime olla selle eestvedajate hulgas. Näiteks Soome kliimaneutraalsuse siht on aasta 2030.

Aastal 2019 loodi rahvaalgatus “Kliimaneutraalne Eesti 2035”, millele andis allkirja 2848 kodanikku ja 12 vabaühendust. Pöördumises nõutakse Eesti riigilt kiiret, teaduspõhist ning ühiskonda kaasavat tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2035. Arutelu lükkus pandeemia ja valitsuse vahetuse tõttu kaks korda edasi kuni käesoleva aastani, mil teema muutus enneolematu suvise kuumalaine taustal veel enam põletavamaks ning laiemat osa ühiskonnast kõnetavamaks.

On ilmselge, et lubaduste andmisest ning eesmärkide seadmisest tuleb kiiremas korras jõuda tegudeni.

Kliima soojenemise mõju linnakeskkonnale

Peamised riskid, millega Eesti linnad kliimaprognooside kohaselt silmitsi seisavad, on tingitud erakordsete ilmastikunähtuste sagenemisest. Mõned näited:

Esiteks, kuumalained ja soojussaared. Tihedalt asustatud ning vähese haljastusega linnakeskkond muutub kuuma ilmaga soojussaareks – asfalteeritud alad ja hooned neelavad päikesekiirgust, kuumenevad ning kütavad õhu veel kuumemaks. Soojussaare efekt on eriti ohtlik krooniliselt haigetele, väikelastele ning eakatele. Kõige lihtsam lahendus soojussaarte ärahoidmiseks on rohealade säilitamine ning laiendamine. Haljastus aitab temperatuuri reguleerida ning puud pakuvad päikesevarju. Olulist rolli mängib ka hoonestik ning õige ehitusmaterjalide valik – tumedad hooned neelavad päikesekiirgust, heledad peegeldavad.

Teiseks, hoovihmad ja üleujutused linnatänavatel. Suurenev sademete hulk tähendab vajadust linnades tõsta vee äravoolu võimekust. Tänased sademevee kanalisatsiooni süsteemid jäävad suurte vihmahoogude korral vajaka. Oleme seda viimasel suvel näinud ka erinevates Eesti linnades – isetekkelised “purskkaevud” kaubanduskeskustes, põlvedeni ulatuv vesi linnatänavatel, vee alla uppunud soklikorrused.

Lisaks aegunud äravoolusüsteemile tekivad üleujutused linnatänavatel lihtsal põhjusel – rohealasid on vähe ning asfalti, mis vett läbi ei lase, palju. Nii ei saa taevast alla sadanud suur hulk vihmavett lihtsalt kusagil pinnasesse imbuda. Soojal talvel, kui lume asemel sajab vihma, tekib asfaldile jää, mis muudab tänavad erakordselt libedaks ning liiklejatele ohtlikuks. Äravoolusüsteemide uuendamise kõrval võib siin kasutada palju lihtsamaid võtteid. Näiteks Viimsi eksperimenteerib probleemi lahendamiseks mujal maailmas laialt kasutatava dreenasfalti ehk poorse asfaldiga. Selline asfalt on piltlikult öeldes auklik ning laseb veel sellest läbi imbuda.

Kolmandaks, kliimamigrandid. Muutuva kliima mõju maailma erinevate piirkondade inimestele on ebavõrdne. Kõige rohkem kannatavad need, kes on kliimaprobleemi tekkimisse kõige vähem panustanud ja kellel on samas kõige vähem võimalusi end muutuste vastu kaitsta. See tähendab – inimkonna majanduslikus mõttes vaesem osa. Kliimamuutused ja nendest tingitud loodusõnnetused (nt orkaanid, üleujutused, põuad) on saanud peamiseks ümberasumise ning rände põhjustajaks. Maailmapanga hinnangul muutub 2050. aastaks ligi 140 miljonit peamiselt Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia ja Sahara-taguse Aafrika elanikku “kliimapõgenikuks.” See tähendab, et kümned miljonid inimesed on kliimamuutuste mõjul sunnitud vahetama oma elukohta ja sageli välja rändama ka teistesse riikidesse.

Riigid, kuhu sellisel juhul suundutakse, peavad selleks valmistuma ja looma kliimapagulaste vastuvõtmiseks vajaliku infrastruktuuri. Kliimamuutuste ebaühtlane mõju elutingimustele erinevates maailmajagudes toob kaasa märkimisväärsed muutused maailmamajanduses, mis on võrreldavad vaid teise maailmasõja mõjuga majandusele.

Linnad kui probleemi allikas ja ka lahendus

Üle 60% kasvuhoonegaaside heitkogustest jõuavad atmosfääri linnadest. Samas on linnad ideaalne keskkond uuendusteks, sest siia on koondunud nii talent, teadmised, innovatsioon kui ka rahalised vahendid.

Linnad tuleb ümber mõelda ja tulevikukindlaks kujundada võttes arvesse kõiki linnasüsteemi osasid, sh. energia, liikuvus, jäätmekäitlus, hooned ja looduskeskkond. Muutuste läbiviimine on sageli tõhusam kohalikul tasandil, kus poliitikud on kodanikele lähedal. See tähendab, et poliitika tagajärjed linnakeskkonnale on kergesti jälgitavad ning ametnikud peavad nende edu või ebaedu eest vastutama. Linnade ning linnaosade ümberkujundamise edus mängib kandvat rolli kohaliku kogukonna ühine eesmärgitunne, millega surutakse uuendused ja ideed läbi.

Lokaalsel tasandil toimuvad muutused on stardikohaks muutustele laiemal tasandil olles nende ajendiks ja eeskujuks. Näiteks võib Eesti riigi kliimaambitsioon olla etteheitmist väärivalt madal, kuid Rakvere linn on võtnud eesmärgiks saada kliimaneutraalseks aastaks 2030. Rakvere on ainuke linn Eestis, kus linna eestvedamisel on peaaegu kõik korteriühistud tänaseks kompleksselt renoveeritud ja energiatõhusaks muudetud.

Koostöö ja teadmiste jagamine selliste projektide eestvedajate vahel aitavad meil täita nii kohalikke kui ka globaalseid kliimaeesmärke. Just seetõttu plaanime koondada oma teadmised Eesti esimese kliimaneutraalse linnaosa loomisel digitaalsesse tööriista, et meie know-how lihtsustaks sarnase mõtteviisiga linnaarendajate tööd ning aitaks kaasa Hundipea sarnaste looduskeskkonnaga arvestavate linnaosade tekkimisele ka teistesse linnadesse/riikidesse.

Täna tegeleb kliimamuutuste küsimusega planeerimises pigem avalik sektor. Koostatakse üldiseid dokumente, mille olemasolu kõrgemad astmed nõuavad. Kui vaadata lähemalt, kuidas meil erasektoris arendusi ellu viiakse, siis üldiselt tehakse ära vaid see, mida seaduste ja normidega on nõutud ja kõik. Tulevikuvisioone, milles arvestataks kliimamuutustega, leidub Eestis veel liiga harva.

Meie loodavast tööriistast saab muuhulgas juhiseid selleks, kuidas projekteerimises arvestada kliima muutumise ja tulevikustsenaariumitega.