Footer
Hundipea tiim on üheaegselt väike ja suur
Kuigi kontoris toimetava seltskonna saab olenevalt päevast kokku lugeda ühe või kahe käe sõrmedel, siis Hundipea kujunemisse on tänaseks panustanud liialdamata sajad inimesed.
Õnneks ei pea me kõike ise teadma
TalTechi teadlastega uurime, kuidas vanu hooneid taaskasutada, ning Inglismaal tegutsev Nature Metrics kaardistab eDNA-uuringuga Hundipea liigirikkust. Antropoloogia Keskus uuris, mida Paljassaarega seotud inimesed selle paiga juures väärtustavad, mida nad muutustelt ootavad ja mida kardavad. Arhitektuuribüroo Pluss Arhitektid on aastaid olnud meie planeerimisprotsessi partner ning aidanud luua Hundipea digiteisikut. Kui tahad rohkem teada, saad lugeda meie blogist.
Kes veel uut kanti kujundavad?
Koha tulevikku panustavad ka inimesed, kes siin juba täna tegutsevad. Kes pakub linna kõige hubasemas restoranis maitseelamusi, kes keevitab kokku keskkonnateemalisi skulptuure, kes korraldab sündmusi, mis toovad paljud siia esimest korda, kes aitab vikatiga niites linnaosa esimese pargi liigirikkust hoida ja kes nuputab, kuidas toota õlut võimalikult väikese jalajäljega. Oma märgi jätavad Hundipeale ka naabrid, kes löövad kaasa näiteks talgutel, toimetavad linnaaias või jagavad meiega jooksvalt oma arvamust.
Ja siis veel maaomanikud ja nõukogu. Paljassaare sadama-ala maaomanikud on ühinenud ühe ettevõtte alla, et 42 hektarit saaks planeerida üksikute „mereäärsete kortermajade“ asemel toimiva linnajaona. Neid esindab nõukogu, kes seisab maaomanike ühiste huvide eest, suunab ettevõtte tegevust ja hoiab Hundipea arengu kursil. Seda juba ligi 20 aastat – umbes sama kaua on esimene detailplaneering linnas menetluses olnud.
Hundipea alla kuulub ka Paljassaare sadam ja sadama-ala taristut haldav ettevõte HP Infra. Mõlema kohta saad täpsemalt lugeda nende veebilehtedelt.