“Ei, see ei ole maja joonistamine, see ei ole ka planeerimine. See on uue kvaliteedi sünniks baastingimuste loomine.”

Hundipea ei kujune kinniste uste taga. Siia panustavad linnaruumi eksperdid, teadlased, tudengid ja tulevased kasutajad. Näiteks loome ligipääsetavuse lahendusi koos nendega, kes neid iga päev vajavad. Hundipea on elav katseala, kus uusi ideid saab proovida ja ellu viia. 

Me ei tee otsuseid oletuste põhjal. Tugineme teadusuuringutele, katsetele ja parimatele rahvusvahelistele praktikatele. Uurime näiteks, kuidas erinevad eluasememudelid toetavad sotsiaalset mitmekesisust, ning kaardistame looduse eripärasid eDNA abil. Iga samm põhineb andmetel ja päriselulisel teadmisel.

Hundipeal on suur plaan, kuid see pole kivisse raiutud. Aja jooksul muutub see uute ideede, tehnoloogiate ja eluviiside mõjutusel. Pidev õppimine ja paindlikkus aitavad Hundipeal kujuneda linnaruumiks, mis on elujõuline ja asjakohane ka tulevastele põlvkondadele.

Hea linnajagu sünnib samamoodi nagu hästi disainitud toode – alustades kasutajast. Hundipeal tähendab see aga enamat kui inimene. Siinse ruumi kujundamisel arvestame samavõrra ka looduse ja teiste liikidega. Iga tänav, park ja tee on planeeritud toetama igapäevaelu, liikumist ja ümbritsevat keskkonda.

Meie jaoks ei koosne linnaplaneerimine eraldiseisvatest tükkidest, vaid on terviklik süsteem, kus iga osa – olgu see elav tänavaruum, tugev taristu või rohelus – töötab koos ülejäänuga. Hundipea saab elavaks näiteks sellest, mida läbimõeldud ja tulevikukindel linnaplaneerimine suudab saavutada.

Kasutame tehnoloogiat seal, kus see loob päriselt väärtust. Nutikas tehnoloogia ja ajaproovile vastu pidanud looduspõhised lahendused käivad käsikäes – olgu selleks AI abil loodud digiteisik või puud, mis pakuvad loomulikku varju kuumal suvepäeval.

Tavaliselt arendatakse iga krunti eraldi, omaniku äriloogika järgi. Terviklikku linnaruumi nii ei sünni. Hundipeal on maaomanikul osalus kogu 41-hektarilises alas, mitte üksikus krundis. Lisaks haldame me kogu piirkonda tulevikus ise. Meie eesmärk ei ole ehitatava ruutmeetri hinda tõsta, vaid luua väärtust, mis kasvab ajas ja toob kasu kõigile.

Lähtume rahvusvahelistest ja riiklikest parimatest praktikatest ning suunistest-soovitustest: EL-i suunised, strateegia “Eesti 2035”, üleriigilised planeeringud “Eesti 2030+” ja “Eesti 2050”, Rohetiigri ehituse teekaart (2024), ÜRO keskkonnaprogramm, UN-Habitat (2014) ning WHO linnaarengu põhimõtted.