Hundipea hoovi on jõudnud rändnäituse „Lähme nulli!“ välieksponaadid, mis toovad silme ette kalmistuprügi, lumpsimäe, kilepilved ja teised keskkonnaprobleemidele tähepanu juhtivad teosed. Vestlesime näituse eestvedajate Kadrin Pintsoni ja Katarina Pappiga, et uurida, kuidas näitus alguse sai, miks see teema oluline on ja milliseid tulevikumõtteid nad Hundipeale kaasa annavad.
Kõige olulisem on jäätmetekke vältimine
„Kõik sai tegelikult alguse COVID-i ajal,“ meenutab Kadrin. „Alguses tegime Katarinaga koos RingKarbi. Pakkusime toidukohtadele korduskasutatavate nõude teenust, et inimesed saaksid toitu kaasaostes valida korduskasutuslahenduse ja seeläbi vältida ühekorrapakendeid. COVID-i ajal oli toidu kaasamüük ja seeläbi ka jäätmeteke tohutu.
Jäätmete liigiti kogumine on küll oluline, aga esimene samm peaks olema prügitekke vältimine. RingKarp just seda pakkus, aga tunnetasime, et inimeste teadlikkust selles vallas oleks vaja tõsta. Kuidas inimestele prügiprobleem selgeks teha? Sealt sündiski mõte luua näitus “Lähme nulli!”
Hundipeal on väliekspositsioon
„Hundipeal on väljas vaid osa näitusest,“ selgitab Kadrin. „Täismahus näitusel on ka siseekspositsioon. Seal asub näiteks “Mõtle peaga galerii”, kus on välja toodud igapäevased ühekorratooted, mis tekitavad palju prügi – plastist nuustikud, harjad, ühekordsed mähkmed. Nende kõrval on kohe ka korduskasutuse alternatiivid.
Näiteks plastnuustiku asemel saab kasutada looduslikku nuustikut, mis ei erita mikroplasti. Või mähkmed – jah, ühekordsed on mugavad, aga nende lagunemine võtab aega kindlasti rohkem, kui lapse eluiga. Selle kõrvale oleme pannud riidest mähkme, mis on parem nii lapse nahale kui ka loodusele.“
Katarina lisab: „Meie eesmärk pole ainult probleemi näidata. Näitus peab pakkuma ka lahendusi. Inimene peab nägema, et siin on probleem ja siin on lahendus. Probleemi teadvustamisest jõutakse teadlikkuseni ja nii oskad ja julged ka ühiskonnalt suuremaid, süsteemseid muutusi nõuda.“
Külalisteraamat näitab, et näitus paneb mõtlema
Näituse mõju on hästi näha tagasisidest. Kadrin ja Katarina räägivad, et selle, sügisel täituva, kahe rändnäituse aastaga on täidetud juba kaks külalisteraamatut.
„Kui sa neid loed, siis sealt leiab selliseid kirjeid nagu: „Käisime kogu klassiga ja arutasime, mida saame kodus muuta.“ Või: „Vanaema, kes käis lapselapsega, kirjutas, et vahetasime kodus ühekordsed esemed korduskasutatavate vastu välja.“ See näitab, et inimestel on võib-olla juba varem olnud keskkonnateadlik mõtteviis, aga näitus on andnud konkreetseid ideid, kuidas seda oma igapäevaelus rakendada,“ kirjeldab Kadrin. „Sellist tagasisidet on nii hea lugeda.“
„Lähme nulli!“ liigub ka maailmas ringi
Näituse formaat areneb pidevalt ja kohandub vastavalt kontekstile. „USA jaoks uuendasime näitust, seal keskendub see rohkem globaalsele vaatele ja Maailmakoristuspäevale, mis kuulutati ÜRO poolt 2025. aastal ametlikuks tähtpäevaks,“ räägib Kadrin.
„Eestis räägib näitus rohkem sellest, kui palju prügi tekib siin, näiteks tekstiiliprügi, plastiku tarbimine, rõivatootmise vee jalajälg. USA versiooniga olime ÜRO peakorteris New Yorgis, seal oli samuti külalisteraamat ja sotsiaalmeediaplatvormile X jõudsid diplomaatide postitused. Järgmisena liigub näitus New Yorkist edasi Kanadasse, Torontosse, kus see loodetavasti avatakse augusti lõpus.“
Mis võiks tulevikus Hundipeal olla?
Kadrin: „Palju loodust ja rohelust, et siia ei tekiks kivilinna. Kergliiklusteed ja autovaba linn. Mulle meeldib Veneetsia vanalinn just sellepärast, et seal pole liiklusmüra.“
Katarina: „Siin võiksid olla korduskasutusruumid, paranduskojad, töötoad. Kauplustes võiks olla kohe preloved-sektsioonid. Ja üldse me peaksime liikuma sinnani, et ei oleks vaja pidevalt mõelda, kuidas taaskasutada, vaid juba eos väldime jäätmeteket. Samuti rendilahendused, et ei pea kõike omama, näiteks kogu asumi peale on paar muruniidukit, mida saab laenata. Ei pea igas majas oma olema. No ja niita samal põhimõttel nagu talvel lund lükkame – ainult rada sisse.“
Kadrin lisab: „Selvepesulad, viid oma pesu pesumajja, ei pea omama kodus pesumasinat ega kuivatit.“
Juttu jätkus kauemakski, näiteks e-sigarettide näol tekkivatest jäätmetest, millele tootjad pole veel pakkunud kogumislahendusi. Samuti arutlesime toidupäästmise üle, mis on muutumas positiivseks normiks, rääkisime selle arengusuundadest ning pikemalt peatusime kalmistujäätmete teemal.
Tule vaata oma silmaga!
Näitus jääb Hundipeal avatuks 2025. aasta lõpuni. Näituse asutaja on MTÜ Lähme Nulli. Eksponaatide autorid on Ines-Issa Villido, Ivar Heinpalu, Eve Komissarov, Oleg Titov ja Liina Steinberg.
Rohkem infot leiab näituse kodulehelt: lahmenulli.ee
