Mis juhtub siis, kui ruumikvaliteedi põhimõtted kohtuvad päris maailmaga? Kui mängu tulevad regulatsioonid, arenduse loogika ja erinevad huvid?
Jaanuaris toimus Hundipea Kakaolaos naabruskonna käsiraamatu esitluse raames vestlusring, kus ruumikvaliteedi teema võeti lahti praktilistest ja kohati ka kriitilistest vaatenurkadest. Arutelu juhtis arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloolane Siim Sultson. Vestluses osalesid arhitekt ja füüsik Kaja Pae, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver ning vandeadvokaat Sandra Mikli.
Vestlus algas ilust
Siim Sultson meenutas sissejuhatuseks Kaja Pae varasemat artiklit ja palus tal sõnastada, mis oli selle keskne sõnum. “Ilu on kliimakriisis tugevalt alahinnatud väärtus,”1 kõlas Kajalt.
Ta täpsustas, et ilu ei tohiks mõista pealispindsena. “Kui ruum on tähenduslik, kultuuriliselt ja inimlikult kõnetav, siis me hoiame seda. Hoolitseme selle eest. Selline keskkond on jätkusuutlikum. Ajalooline linnaehitus näitab, et mitmekesised ja esteetiliselt nauditavad keskkonnad püsivad kauem.”
Siit jõudis arutelu hoonete elueani. Kaja viitas Taani uuringule, mis näitab, et hoonete eluiga on lühenemas. Praegu ehitatavate majade prognoositav eluiga on lühem kui sajandi alguses ehitatud hoonetel. Siim küsis: kas see on kiirmood? Kaja vastas, et võib nii öelda küll.
Oliver Alver lisas siia teise vaatenurga. Tema sõnul ei pruugi küsimus olla ainult moes. Sageli ütleb Excel, et lihtsam ja odavam on vana lammutada ja uus ehitada. See ei ole esteetiline valik, vaid rehkenduspõhine lähenemine.
Kaja andis vastukaaluks mõtteainest, et Exceleid on erinevaid. “Sõltub, kes Exceli teeb ja millist taustsüsteemi arvesse võtab. Kui mentaliteet on arendada kiiresti ja käbe müüa, siis Excel ütleb üht. Kui mentaliteet on ehitada piirkondi, mida antakse üürile, kus luuakse kogukonda, siis tuleb Excelist välja hoopis teine tulemus. Siis tulevad sealt samamoodi ruumi kvaliteedipõhimõtted, kui olla piisavalt osav tõlgendaja.”
Kas kvaliteeti saab seadusesse lisada?
Vestlus liikus edasi küsimusele, kas ruumikvaliteedi kriteeriumid peaksid olema seadusega reguleeritud. Vandeadvokaat Sandra Mikli rõhutas, et seaduses ei ole soovitusi, seal on kohustused. Kui nõue kirjutatakse seadusesse, tuleb seda täita, sest seaduses ei ole valikulisi norme. Kui nõue on ja kui seda ei täideta, järgneb järelevalve. Küsimus on, milliseid ja mis ulatusega kohustusi ühiskond endale soovib. Iga kvaliteedikritieerium toob kaasa ka bürokraatia.
Siin lisas linnaplaneerija Oliver praktiku tasandi. “Planeeringuvaidlustes on eraomaniku huvide kaitse väga tugev. Avaliku ruumi funktsionaalsuse ja terviklikkuse eest seismine on seevastu märksa nõrgem. Kui seaduses on üldisemad kvaliteedipõhimõtted, võib see teatud olukordades aidata omavalitsusel seista parema ruumi eest.” Samas tunnistas ta, et iga uus nõue tähendab ka bürokraatiat ning menetluste keerukust.
Hea ruum pole siiski midagi müstilist
“Kvaliteetne ruum ei ole mingisugune müstiline asi või must kast. Me teame väga hästi, mis komponentidest see koosneb. Ilu ei tasu müstifitseerida, sest see võib jätta vale ettekujutuse,” ütles Kaja Pae konkreetselt.
Ta loetles siinkohal üles hea ruumi kriteeriumid, milleks olid: hea ruum peab olema majanduslikku väärtust lisav, keskkonnasäästlik ja funktsionaalne. “Lisaks peab ruum sündima kaasavalt, arvestama asukoha eripära ja konteksti ning olema esteetiline ja mitmekesine. Kui selline komplekt kokku panna ja neid põhimõtteid järjepidevalt jälgida, on suhteliselt tõenäoline, et tulemus on hea. See ei ole midagi juhuslikku ega tunnetuslikku, vaid teadlik valikute süsteem.”
Ainult tihedus ei ole eesmärk, tegevused ja funktsioonid peavad juures olema
Vestlus laienes riiklikule tasandile. Kaja tõi sisse üleriigilise planeeringu “Eesti 2050” uuringud, kus võrreldi hajusat ja kompaktset arengut. Tulemuseks oli, et kompaktne areng on ühiskonnale aastas keskmiselt 150–300 miljonit eurot soodsam. See on majanduslik argument. Samas rõhutas ta, et inimese psühholoogilised vajadused ei tähenda automaatselt lihtsalt tihedust. Kvaliteetse ruumi põhimõtted aitavad tagada, et kompaktne asularuum oleks inimesele meeldiv ja inimmõõtmeline.
Oliver lisas, et tihe linnaruum ei ole iseenesest hea. Kui “tihedus” muutub lihtsalt brutopinna lisamiseks, võib tasakaal kaduda. Tema sõnul on parem öelda, et hea linn on see, kus on midagi teha. Tegevus ja funktsioon loovad linnaruumi väärtuse.
Iga kord nullist?
Kaja ütles, et meil on riik olnud üle kolmekümne aasta, kuid paljud suuremate arenduste vaidlused algavad ikka justkui tasemelt, kus vaieldakse selle üle, kust poolt päike tõuseb. Kui ühiskond lepib kokku üldistes ruumikvaliteedi põhimõtetes, millest lähtumine suure tõenäosusega annab hea ruumi – majanduslikult, ühiskondlikult ja inimese jaoks meeldiva –, siis oleks rumal lasta igal kogukonnal seda protsessi uuesti nullist läbi teha.
Kaja märkis, et Hundipeal on leiutamisprotsessi tehtud mitmeid aastaid. Riigi tasandil sõnastatud põhimõtted annavad suuna, kuid kohalikul tasandil tuleb need sisustada. Naabruskonna käsiraamat on näide sellest, kuidas üldised suunad tõlgitakse konkreetseks tegevuseks.
Halb ruum ei ole neutraalne
Arutelu lõpuosas toodi sisse veel üks oluline mõõde. Eestis ehitatakse igal aastal umbes nelja miljardi euro eest. Halb ruum ei ole neutraalne. Kui ehitada ühekülgset ja läbimõtlemata keskkonda, tekib ühiskonnale kulu – tervisekulu, taristukulu, keskkonnakulu, majanduskulu. Kui see sama maht investeerida läbimõeldult ja kvaliteetselt, võimendub inimeste tervis, toimetulek ja majanduslik tasuvus.
Hea ruum on teadlike valikute tulemus
Vestlus ei andnud mustvalget vastust küsimusele, kui palju ja kuidas peaks riik ruumikvaliteeti reguleerima. Küll aga jäi selgelt kõlama, et hea ruum ei teki juhuslikult – see on teadlike valikute tulemus, alates sellest, millist Excelit me aluseks võtame, kuni selleni, kuidas me mõtestame ilu, kogukonda ja avalikku ruumi.
Neid valikuid saab teha teadlikumalt, kui need on kirja pandud. Hundipea naabruskonna käsiraamat sündis vajadusest hoida pika arendusprotsessi fookuses see, mis päriselt loeb – sotsiaalne ja igapäevane kvaliteet, mis teeb ühest kohast toimiva naabruskonna. Käsiraamatut saad uudistada siin.
Täispikk video arutelust on vaadatav siin.
1. Kinnisvarauudised “Arendajatele: ilu on kliimakriisis tugevalt alahinnatud kriteerium”
