Kui arhitektid, arendajad, ametnikud ja investorid istuvad ühe laua taha, siis ei osutu kõige keerulisemaks küsimus, kuidas head ruumi luua. Sageli on keerulisem hoopis kokku leppida, mida hea ruum üldse tähendab.
Sellest küsimusest algas tänavusel Ruumivisioonil Hundipea Kakaolaos toimunud arutelu. Arutelu juhtis arhitekt, füüsik ja ruumivisionäär Kaja Pae ning vestluses otsiti vastust küsimusele, kuidas teha ruumi puudutavaid otsuseid nii, et need looksid väärtust ka aastate ja aastakümnete pärast.
Hea ruum mõjutab palju enamat kui seda, kuidas üks hoone või tänav välja näeb. See mõjutab inimeste heaolu, ettevõtete toimimist, kinnisvara väärtust ja seda, kuidas linn ajas areneb. Kaja sõnul kiputakse ruumi mõju siiski vaatama liiga kitsalt. „Kui me teeme hea ruumi, siis ta loob väärtust nii majandusele, meie tervisele, meie kogukondadele ja meie keskkonnale. Halb ruum ei ole neutraalne nähtus, vaid loob kahju pikas perspektiivis ja toodab täiendavaid kulusid.“
Kõik tahavad head ruumi, kuid räägivad eri keelt
Avalikus arutelus kujutatakse arendajaid ja ametnikke sageli vastaspooltena. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeerimise ja arhitektuuri teenistuse juhi Kristi Grišakovi sõnul ei peaks seda nii vaatama. „Enamik ametnikke on hea ruumi fännid ja elavad sellele lõpptulemusele väga kaasa.“
Kristi hinnangul ei teki probleemid enamasti sellest, et osapooled ei sooviks head tulemust. Pigem jääb puudu ühisest arusaamast, millises etapis milliseid kvaliteediküsimusi lahendada ning millal on õige aeg neid otsuseid teha. Kui kvaliteediküsimusi püütakse lahendada läbisegi planeeringu-, projekteerimis- ja ehitusfaasis, kulub suur osa energiast vaidlustele, mitte parema ruumi loomisele.
Lühikese raha ja pika raha loogika
Hundipea tegevjuht Markus Hääl tõi välja, et ruumikvaliteeti mõjutab otseselt ka arendaja ärimudel. „Eesti näitel teeb asja keeruliseks see, et enamasti on tegemist suhteliselt lühikese raha projektidega. Ehitad valmis, müüd maha ja keegi teine opereerib.“ Kui linnaruumi rajaja jääb piirkonda ise aastakümneteks tegutsema, muutuvad oluliseks hoopis teised küsimused. „Kõige odavam fassaad ei ole võib-olla lõpuks kõige odavam.“
Markuse sõnul muutuvad pika vaate korral oluliseks küsimused, kas loodud ruum aitab piirkonda inimesi tuua, äripindadel kasutajaid leida ning kinnisvaral oma väärtust säilitada.
Kipume armuma ilupiltidesse
LÄVI sisearhitektide tegevjuhi Rasmus Kabuni sõnul on probleem tuttav pea igale projekteerimis- või kinnisvaraprojektile. „Pahatihti armutakse ära visuaalidesse ja ilupiltidesse, aga ei mõelda selle peale, mis see pärast maksab või mida see endaga kaasa toob.“
Tema sõnul osatakse hästi võrrelda hinda ja välimust, kuid palju keerulisem on mõõta pikaajalist mõju – olgu selleks kasutuskulud, keskkonnamõju, inimeste heaolu või töövõime. Kabuni hinnangul seisab kogu ehitatud keskkonna sektor küsimuse ees, kuidas tõestada, et kestlikum või kvaliteetsem lahendus ei ole lihtsalt kallim, vaid pikas vaates ka majanduslikult mõistlikum.
Kas sertifikaadid aitavad või tekitavad uut bürokraatiat?
Arutelu puudutas ka LEED-i, BREEAM-i ja teisi sertifitseerimissüsteeme. Foruse jätkusuutlikkuse projektijuhi Jaanika Veldre sõnul on sertifitseerimise suurim väärtus selles, et kvaliteediküsimused tuuakse lauale juba projekti alguses, mitte siis, kui olulised otsused on tehtud. Tema hinnangul aitab see luua ühise raamistiku, mille abil ruumi kvaliteeti süsteemselt juhtida.
Samas hoiatas Markus, et ükski sertifikaat ei asenda sisulist mõtlemist. „On ettevõtted, kes reaalselt kasutavad standardeid igapäevaselt, ja on need, kes auditi ajaks võtavad ISO kaustad välja.“
Seetõttu ei ole küsimus selles, kas sertifikaadid on head või halvad, vaid selles, kuidas vältida olukorda, kus tööriistast saab eesmärk omaette.
Hea ruum kui investeering
Arutelu lõpuks jõuti tagasi küsimuseni, kust kõik alguse sai: kas kvaliteetne ruum on lisakulu või investeering?
Kui vaadata üksnes ehitusmaksumust, võib kvaliteetne lahendus sageli tunduda lisakuluna. Kui aga arvestada selle mõju tööviljakusele, kinnisvara väärtusele, kasutuskuludele ja piirkonna pikaajalisele atraktiivsusele, võib sama otsus osutuda hoopis investeeringuks.
Halb ruum võib tähendada väiksemat tööviljakust, kõrgemaid tegevus- ja ülalpidamiskulusid, tühjaks jäävaid äripindu, nõrgemat konkurentsivõimet või vajadust parandada homme seda, mida oleks saanud täna paremini teha.
Seetõttu ei ole hea ruumi loomine ainult esteetiline või ehituslik küsimus. See on pikaajaline otsus, mille mõju ulatub inimestest ja ettevõtetest kogu linnani.
Fotol: Jaanika Veldre, Markus Hääl, Kristi Grišakov, Rasmus Kabun ja Kaja Pae. Autor: Evert Palmets
