Pea 20 aastat menetluses olnud Hundipea linnajao põhjakalda detailplaneering sai Tallinna linnavolikogult rohelise tule. See on oluline samm selle suunas, et kaua kavandatud, linnaosa mõõtu piirkond saaks lõpuks teoks. Nii avaneb pikka aega suletud ja tööstuse all olnud mereäärne ala inimestele ning kujuneb samm-sammult mõnusaks elukeskkonnaks.
Detailplaneeringu vastuvõtmine tähendab, et linn peab kavandatud lahendust põhimõtteliselt sobivaks ning planeering liigub menetluses järgmisse etappi. See annab võimaluse Hundipea elluviimisega edasi liikuda.
Tööstusalast uueks linnajaoks
Hundipea on endine tööstuslik sadamaala Paljassaare poolsaarel Põhja-Tallinnas. Arendusala hõlmab umbes 42 hektarit.
Tulevikus kujuneb siia uus linnajagu, kus võiks elada ligikaudu 6000 inimest ja kus käib umbes sama palju inimesi tööl. Hundipea ei teki aga korraga, vaid kujuneb järk-järgult mitme aastakümne jooksul ning mitme detailplaneeringu kaudu.
Meie eesmärk on kujundada endisest tööstusalast elav ja mitmekesine naabruskond. Siia on kavandatud kodud, töökohad, teenused ja avalik ruum, mis moodustavad üheskoos toimiva linnakeskkonna. Hundipea ei ole mõeldud üksikute kruntide või projektide kogumikuna, vaid tervikuna planeeritud linnajaona, mis kujuneb ajas.
Praktikas tähendab see linnaelanike jaoks mitut olulist muutust. Hundipea kujunedes avaneb ajapikku ligikaudu kolm kilomeetrit seni suletud mereäärt ning Põhja-Tallinnasse tekib uus keskuseala, kuhu lisanduvad töövõimalused, igapäevased teenused, vaba aja veetmise kohad ja haridusasutused. Näiteks on esimene lasteaed kavandatud juba arenduse esimesse etappi.
Liikuvus ja ühendused on samuti oluline teema, millega Hundipea kavandamisel tegeleme. Eesmärk on, et uus linnajagu oleks hästi seotud ülejäänud linnaga ning toetaks mitmekesist liikumisvõrku – jalgsi ja rattaga liikumist, ühistransporti ning ka autoliiklust.
Rohkem Hundipea tulevikuplaanide kohta saab lugeda siit: hundipea.ee/tulevik
Mida detailplaneering määrab – ja mida mitte
Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse otsus, millega määratakse kindla ala maakasutus ja ehitustingimused: kuhu ja kui palju võib ehitada ning kuhu kavandatakse tänavad, haljasalad, tehnovõrgud ja muu vajalik taristu.
Planeeringuga pannakse paika näiteks kruntide jaotus ja krundi ehitusõigus ehk see, milleks krunti tohib kasutada ning millise mahu ja kõrgusega hoonestust sinna võib kavandada. Samuti määratakse hoonestustihedus, liikluskorralduse põhimõtted ja haljastuse osakaal.
Samas ei otsusta detailplaneering hoonete täpset arhitektuuri, materjale ega ka avaliku ruumi ja maastikuarhitektuuri lahendusi. Kuigi planeering määrab näiteks tänavate, väljakute ja promenaadide asukohad, kujunevad nende täpsemad lahendused hiljem arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuri konkursside ning projekteerimise käigus.
Seetõttu on ka detailplaneeringuga koos avaldatud visualiseeringud illustratiivsed – need näitavad hoonestuse mahtu ja tänavate paiknemist, kuid ei kujuta lõplikku arhitektuuri ega avaliku ruumi lahendust.
Lihtsustatult öeldes ei kirjuta detailplaneering linnaruumi valmis, vaid loob raami, mille sees saab tulevikus teha konkreetseid projekteerimis- ja ehitusotsuseid.
Mis saab edasi?
Detailplaneeringu vastuvõtmine ei tähenda veel ehituse algust. See tähendab, et linn peab esitatud lahendust põhimõtteliselt sobivaks ning planeering liigub järgmisse etappi.
Järgmisena paneb kohalik omavalitsus detailplaneeringu avalikule väljapanekule, kus kõigil huvilistel on võimalik sellega tutvuda ja esitada oma arvamusi. Avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva ning sellele järgnevad arutelud. Vajaduse korral tehakse planeeringusse täiendusi.
Alles seejärel saab linn detailplaneeringu kehtestada. Kehtestamine tähendab rohelist tuld ehitamise alustamiseks.
Lisaks ametlikule protsessile ootame ka meie jooksvalt küsimusi, mõtteid ja tagasisidet – nii juba praegu kui ka enne ja pärast avalikku väljapanekut.
Millal midagi valmib?
Ka pärast detailplaneeringu kehtestamist kulub tavaliselt veel mitu aastat projekteerimisele, kooskõlastustele ja ettevalmistustöödele. Kui protsess liigub plaanipäraselt, loodame esimesi ehitustöid alustada umbes 2028. aastal.
Samas ei tähenda see, et elu Hundipeal algaks alles siis. Juba täna tegutsevad siin mitmed rentnikud, toimuvad sündmused ning osa avalikust ruumist on linlastele avatud. Ka piirkonna edasine kujunemine toimub samm-sammult.
Oluline verstapost
Kuigi detailplaneeringu vastuvõtmine ei tähenda veel ehituse algust, on see Hundipea jaoks oluline verstapost.
See tähendab, et pärast pikka ettevalmistusperioodi ja kannatlikku ootamist saame liikuda järgmiste sammude juurde ning jätkata tööd selle nimel, et tänasest tööstuslikust sadamaalast kujuneks ajapikku uus mereäärne linnajagu.
