Hundipeal ei ole loodus lihtsalt taust – ta on meie naaber ja elu kaaslane. Nagu heas kooselus ikka, hoolime temast, kaitseme ja hoiame teda ning vastutasuks loob ta meile tervisliku ja elujõulise keskkonna.
Meie eesmärk on luua linnaruum, kus inimene ja teised liigid saavad koos areneda ja kasvada, mitte lihtsalt kõrvuti elada. See tähendab, et loodus ei ole pelgalt silmailu pakkuv taust, vaid toimiv ja toetatud osa linnakeskkonnast. Aga kuidas me selle saavutame? Vastus peitub teadlikus uurimises ja planeerimises.
Selleks, et mõista, millised liigid Hundipeal juba täna elavad ja kuidas me nende elupaiku teadlikult toetada saame, võtsime eelmisel aastal ette keskkonna DNA (eDNA) kaardistamise. Tulemustest järgneb põnev avastusretk mikroskoopilisest elust merepõhja elanikeni.
Mis on eDNA ja miks see oluline on?
Keskkonna DNA ehk eDNA võimaldab meil «lugeda» maapinda, vett ja muda nagu raamatut. Iga elusorganism jätab endast maha DNAd – karvade, nahatükikeste ja muude mikroosakeste näol. Kui need proovid laborisse saata, saame täpselt teada, kes meie keskkonnas tegutsevad.
Kogusime Hundipea veest* ja pinnasest üle 50 proovi ning saatsime need Inglismaale Nature Metrics laborisse analüüsiks. Tulemus? Sõna otseses mõttes uus vaade meie naabritele ja elukeskkonnale.
Kes siin tegelikult elavad?
DNA-proovide analüüs näitas, et Hundipea alal elab:
- 1410 liiki baktereid,
- 856 liiki seeni,
- 60 liiki selgrootuid,
- 13 liiki kalu ja
- 8 liiki muid selgroogseid.
Muide — seente ja bakterite liigiline mitmekesisus oli võrreldav Paljassaare hoiualaga, mis tähendab, et isegi sadamaalal võib loodus olla üllatavalt elujõuline. Eriti huvitav oli avastus, et meie 2024. aastal istutatud minimetsa pinnas oli elurikkam kui regulaarselt niidetud murualad – seente arvukus oli seal lausa kahekordne! See kinnitab, et teadlikud haljastusmeetodid võivad looduslikku mitmekesisust oluliselt suurendada.
Ohustatud liike me ei leidnud, kuid merevees domineerivad ogalikud, merepõhjas elab harjasliimukas ja pinnases avastasime Nocardioid bakterid, mis suudavad elada ka reostunud keskkonnas. Samas leidub Hundipea mullas ka mutualistlikke seeni, mis loovad taimede juurtega sümbiootilisi suhteid ja aitavad neil paremini kasvada. See on oluline teadmine, sest näitab, et isegi linnakeskkonnas on võimalik toetada bioloogilist mitmekesisust ja looduslike koosluste taastumist.
Mida see tähendab Hundipea tuleviku jaoks?
Nüüd, kui teame, kes siin elavad, saame teha teadlikumaid otsuseid rohealade ja veealade arendamisel.
- Rohefassaadid ja -katused pakuvad lindudele turvalisi pesitsuspaiku.
- Niitmata rohealad võimaldavad seenekooslustel ja putukatel areneda.
- Vetikarikkad merealad toetavad kalade ja vee-elustiku mitmekesisust.
Jätkame koostööd teadlastega, et uurida, kuidas saaksime kasutada looduspõhiseid lahendusi ka Hundipea akvatooriumi merepõhja seisundi parandamiseks. Koos merebioloog Holger Jänesega kavandame, kuidas luua tingimused, mis võimaldaksid siinsetes vetes aktiivset vaba aega veeta ja mereteemaliste hobidega tegeleda.
Järgmised eDNA proovid võtame paari aasta pärast, et jälgida, kuidas keskkond muutub ja mida saame teha veel paremini. Meie eesmärk on, et Hundipea oleks koht, kus loodus ei vaja pidevat turgutust, vaid toimib tugeva ja vastupidava süsteemina.
Nagu öeldud, Hundipeal on loodus rohkem kui taust – ta on meie naaber ja kaaslane, kelle eest hoolitsedes loome parema tuleviku nii endale kui ka kõigile teistele siinsetele liikidele.
*Merepõhja proovide hankimine oli kõige suurem väljakutse – muda kättesaamine käis tubli kollase tuukerrobotiga, kes sukeldus kuue meetri sügavusele merepõhja.
