[Hundipea tegevjuhi Markus H\u00e4\u00e4le arvamuslugu, mis ilmus originaalis 06.06.2023 <\/strong>Eesti P\u00e4evalehes]<\/em><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Segregatsiooni all m\u00f5tlen erinevate \u00fchiskonnar\u00fchmade eraldumist omaette piirkondadesse, kus nad ei suhtle teistega ega m\u00f5ista teistsugust. Tulemuseks on kultuuriline isolatsioon ja majanduslik ebav\u00f5rdsus, sest kui madalama sissetulekuga inimesed elavad \u00fches piirkonnas, on see piirkond t\u00f5en\u00e4oliselt ka madalamate investeeringute ja teenuste saamise v\u00f5imalustega. Kui \u00fches piirkonnas elavad v\u00e4hemusrahvused, v\u00f5ib nende juurdep\u00e4\u00e4s n\u00e4iteks kvaliteetsele haridusele olla piiratud.<\/p>\n\n\n\n P\u00f5hja-Tallinna n\u00e4ited \u2013 eesk\u00e4tt mere\u00e4\u00e4rsete piirkondade j\u00f5ukate jaoks arendamine \u2013 ilmestavad segregatsiooni suurendamist Tallinnas. Sellised arendused kahjustavad linna sotsiaalset tasakaalu. Viimastel aastatel on nendes piirkondades tekkinud palju eksklusiivseid elamukvartaleid, mis on m\u00f5eldud eelk\u00f5ige k\u00f5rgema sissetulekuga inimestele. See piirab tavaliste inimeste valikut ja sunnib neid kolima linna \u00e4\u00e4rele, nad kaotavad v\u00f5imaluse oma elu ja t\u00f6\u00f6d optimeerida. Lisaks minnakse seejuures vastuollu tiheda linna p\u00f5him\u00f5ttega, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et suureneb linna CO2<\/sub> jalaj\u00e4lg.<\/p>\n\n\n\n Lasnam\u00e4gi on n\u00e4ide suurest venekeelsest ja pigem madala sissetulekuga elanikkonnast. Lasnam\u00e4e segregatsiooniprobleemidele on otsitud lahendusi elamukvartalite mitmekesistamise ning kasv\u00f5i integratsiooni- ja keele\u00f5ppeprogrammide kaudu. Kuigi probleeme pole suudetud lahendada, on viimastel aastatel n\u00e4ha positiivseid muutusi \u2013 n\u00e4iteks Lasnam\u00e4e \u00fcmberkujundamine ja investeeringud infrastruktuuri ning piirkonna majandusliku olukorra parandamine.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n Helsingi ja Kopenhaagen, lisaks mitmed teised, on linnad, kus on \u00f5nnestunud taastada v\u00f5i s\u00e4ilitada sotsiaalne tasakaal linna eri piirkondade vahel. Mitmetes linnaosades on korterid saadaval erineva sissetulekuga inimestele, mis v\u00f5imaldab valida elamispinna asukoht l\u00e4htuvalt oma vajadustest ja v\u00f5imalustest, mis omakorda soodustab erinevatest sotsiaalsetest r\u00fchmadest inimeste koos elamist.<\/p>\n\n\n\n Kopenhaagen<\/strong> on aastak\u00fcmnete eest silmitsi seisnud t\u00f5sise valglinnastumise ja v\u00e4ljar\u00e4ndega, mis langes kokku isikliku s\u00f5iduauto omamise suurenemise ja maanteede infrastruktuuri suurema riikliku subsideerimisega. See sundis v\u00f5tma radikaalseid meetmeid, et ergutada majanduskasvu ja meelitada inimesi linna tagasi kolima. T\u00e4naseks on mitmed endised t\u00f6\u00f6stussadamad \u00fcmber kujundatud mitmetasandilisteks elamupiirkondadeks ja mere\u00e4\u00e4r ei ole seal vaid j\u00f5ukamale elanikkonnale.<\/p>\n\n\n\n Helsingi<\/strong> on k\u00e4ivitanud \u00e4\u00e4relinna taaselustamise projekti, mis h\u00f5lmab Malminkartano-Kannelm\u00e4ki, Malmi, Mellunkyl\u00e4 ja Meri-Rastila linnaosasid. Need linnaosad on suuresti j\u00f5udnud oma eluts\u00fcklis etappi, kus on vaja ulatuslikku renoveerimist. Projekti eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida elamupiirkondade segregatsiooni, et luua vanematesse elamupiirkondadesse uut eluj\u00f5udu, investeerides renoveerimisse ja uusehitusse. Selle tulemusel v\u00e4heneb elamupiirkondade ebav\u00f5rdsus ja Helsingi elanikel on eluaseme valikul rohkem valikuv\u00f5imalusi.<\/p>\n\n\n\n Viin<\/strong> kui maailma elamisv\u00e4\u00e4rseim linn on edukalt loonud sotsiaalmajutuse s\u00fcsteemi, mis on tuntud oma kvaliteetse arhitektuuri ja funktsionaalsuse poolest ning aitab kaasa elanike heaolule ja sotsiaalsele sidususele. Need on suunatud erinevatele sotsiaalsetele r\u00fchmadele \u2013 madala sissetulekuga peredele, \u00fcksikvanematele, eakatele, puuetega inimestele jne.<\/p>\n\n\n\n Traditsiooniliselt on sotsiaalmajutus olnud seotud stigmatiseerimise ja vaesusega. Viinis p\u00f6\u00f6ratakse aga erilist t\u00e4helepanu arhitektuurile, et v\u00e4hendada sellega seotud stigmat. Hooneid kujundatakse nii, et need oleksid esteetiliselt meeldivad, energiat\u00f5husad ja h\u00e4sti integreeritud \u00fcmbritsevasse linnaruumi.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n Teiste linnade edulugudest on v\u00f5imalik \u00f5ppida, kuidas leida lahendusi Tallinna segregatsiooniprobleemile. Muudatusi on v\u00f5imalik l\u00e4bi viia meilgi, kuid see n\u00f5uab teadlikku ja pikaajalist planeerimist ning investeeringuid erinevatesse piirkondadesse. Kuna iga linn on oma vajadustega erinev, peab Tallinn leidma oma l\u00e4henemise, mida tuleks kohandada vastavalt linna vajadustele ja oludele.<\/p>\n\n\n\n Peagi teeme algust Eesti esimese kliimaneutraalse Hundipea linnaosa rajamisega praegusele Paljassaare t\u00f6\u00f6stusalale. Sotsiaalse mitmekesisuse soodustamiseks on meie selge siht tuua korterite ja \u00e4ripindade m\u00fc\u00fcmisel ja \u00fc\u00fcrimisel turule v\u00f5imalikult erineva hinna ja planeeringuga lahendusi, et v\u00e4ltida eliitpiirkonna tekkimist. Tulevases linnaosas saab olema eri hinnaklassis kortereid, et piirkonnas saaks elada ka kohalikus koolis t\u00f6\u00f6tav \u00f5petaja, noor perekond ning elanikele kohvi valmistav barista.<\/p>\n\n\n\n Selline l\u00e4henemine on vajalik Tallinnas tervikuna. Kuigi Eestis on s\u00f5nal \u201esotsiaalkodu\u201c endiselt negatiivne maik, ei peaks see nii olema. Paljudes Euroopa linnades on ammu saanud reaalsuseks, et erinevates linnaosades moodustavad sotsiaalkodud teatud protsendi eluasemetest. Need kodud on h\u00e4sti hooldatud, pakuvad elanikele vajalikke teenuseid ning on integreeritud kogukonnaellu, et v\u00e4hendada segregeerumist vaeste ja rikaste piirkondadeks.<\/p>\n\n\n\n Soovin esile t\u00f5sta Mart Kalmu seisukoha hiljutisest intervjuust: \u201eMina ikkagi v\u00e4ga tahaksin, et Harju t\u00e4nav \u00e4ra hoonestataks ning et seda tehtaks sotsiaalkorteritega, vanalinn ei tohi muutuda ainult j\u00f5ukurite luksuskorteriteks ja Airbnb\u2019deks.\u201c See m\u00f5te peaks laienema Tallinna linnale tervikuna. \u00dc\u00fcripindade arendajatele lae loomine v\u00f5ib tekitada murekohti. \u00dcks v\u00f5imalus neid motiveerida on pakkuda stiimuleid, n\u00e4iteks suuremat ehitus\u00f5igust ja kiiremat menetlust, kui nad eraldavad kindla osa \u00fc\u00fcripindadest sotsiaalkorteriteks.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4htis on nii uusarenduste kui ka vanemate majade renoveerimisel m\u00f5elda planeeringute ja seel\u00e4bi ka hindade paindlikumaks muutmisele. Tuleb s\u00fcsteemsemalt l\u00e4bi m\u00f5elda hoone elukaar, mis v\u00f5imaldaks tulevikus ehitise funktsioon \u00fcmberkujundamist vastavalt erinevatele vajadustele.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4bim\u00f5tlemata planeerimise t\u00f5ttu ongi segregatsiooni m\u00e4\u00e4r Tallinnas suur. Pole suudetud luua selgeid linna arengu eesm\u00e4rke ja visiooni, mis v\u00f5imaldaks k\u00f5igil linlastel ka tulevikus m\u00f5nusalt elada. Puudub oskus v\u00f5i julgus seda ellu viia. Selle tagaj\u00e4rjel ehitatakse kortereid l\u00fchiajalises perspektiivis, mis s\u00fcvendab probleemi veelgi. Segregatsiooni j\u00e4tkumine toob kaasa k\u00e4ega katsutavaid tagaj\u00e4rgi ja samas vaimus edasi minnes saabki Tallinnast Euroopa segregatsioonipealinn.<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Tallinn\u00a0on Euroopa \u00fcks kiireima segregatsiooniga linn. See on suur probleem, millele tuleb kiiresti lahendus leida. Kuna elanikkond kasvab kiiresti, on lahenduste leidmine raske, aga n\u00e4ited mujalt maailmast t\u00f5estavad, et segregatsiooni peatamine on v\u00f5imalik.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":654,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[25,35],"tags":[],"class_list":["post-651","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","category-visioon"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/651","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=651"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/651\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2554,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/651\/revisions\/2554"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/654"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=651"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=651"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=651"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Mere\u00e4\u00e4r ei tohi saada eliidi p\u00e4rusmaaks<\/h3>\n\n\n\n
V\u00e4lisriikide n\u00e4ited annavad julgust<\/h3>\n\n\n\n
Olukorda saab meilgi lahendada<\/h3>\n\n\n\n