{"id":538,"date":"2023-03-31T09:35:15","date_gmt":"2023-03-31T09:35:15","guid":{"rendered":"https:\/\/hundipea.ee\/?p=538"},"modified":"2025-05-30T12:39:02","modified_gmt":"2025-05-30T12:39:02","slug":"tihedus-linnaruumis-loeb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/tihedus-linnaruumis-loeb\/","title":{"rendered":"Tihedus linnaruumis loeb. Kuidas seda \u00f5igesti teha?"},"content":{"rendered":"\n
\n

Tihe linnastruktuur on j\u00e4tkusuutliku, kuluefektiivse ja terve elukeskkonna \u00fcks alustaladest. L\u00e4bim\u00f5eldult planeeritud tihedas linnas, kus ruum on kujundatud inimestele, kus on mugav jalgsi, rattaga v\u00f5i \u00fchistranspordiga oma igap\u00e4evased toimetused \u00e4ra teha, on elanike elukvaliteet m\u00e4rgatavalt k\u00f5rgem kui laialivalgunud linnaruumis.<\/h3>\n\n\n\n

See ei t\u00e4henda, et linn on algusest l\u00f5puni tihe, aga seal on tihedad s\u00f5lmpunktid. Linna laiendamise asemel p\u00f5ldude ja metsade arvelt kasutatakse sellistes linnades \u00e4ra hoopis t\u00fchjana seisvad alad, n\u00e4iteks v\u00e4\u00e4rindatakse endiseid t\u00f6\u00f6stuspiirkondi.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\n

Tihedus ei piirdu numbrite keelega<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Pehme linna ehk inimkeskse linnaplaneerimise eestk\u00f5neleja ja raamatu “Soft City” autor David Sim nimetab raamatus \u00fcheksat kriteeriumit, mida tiheda linnakeskkonna kvaliteedi hindamisel arvesse peaks v\u00f5tma: mitmek\u00fclgne ehituslik vorm ja mitmekesised v\u00e4lialad, paindlikkus, inimlik m\u00f5\u00f5tkava, jalgsi k\u00e4idavus, kontrolli- ja identiteeditunne, meeldiv mikrokliima, v\u00e4iksem s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lg ja suurem bioloogiline mitmekesisus.<\/p>\n\n\n\n

Linna tiheduse m\u00f5\u00f5tmiseks kasutatakses erinevaid m\u00f5\u00f5dikuid, n\u00e4iteks inimest\/km2<\/sup>, FAR (Floor Area Ratio), elamis\u00fchikut\/ha. Sim aga r\u00f5hub olulisele n\u00fcansile: m\u00f5\u00f5tes tihedust vaid numbriliste valemite abil ei saa me tegelikult vastust, kas suur tihedus antud juhul ka j\u00e4tkusuutliku ja elamisv\u00e4\u00e4rse linnaruumi loob.<\/p>\n\n\n\n

Olgugi et n\u00e4iteks Lasnam\u00e4e tuhandeid inimesi mahutavad elumajad paiknevad tihedalt k\u00fclg k\u00fclje vastas, siis j\u00e4tkusuutlikult tiheda linna m\u00f5iste alla linnaosa veel kindlasti ei mahutu. Lasnam\u00e4e ja teiste Tallinnas 60ndatel-80ndatel planeeritud elamupiirkondade prioriteediks on olnud \u00fcks kindel funktsioon \u2013 majutada v\u00f5imalikult palju inimesi. Sellest ka h\u00fc\u00fcdnimi magala.<\/p>\n\n\n\n

Taolised pealtn\u00e4ha tihedad linnaruumid ei pruugi aga tihedalt asustatud olla \u2013 k\u00f5rghooned v\u00f5ivad olla kuni neli korda v\u00e4iksema elanikkonnaga kui pideva, elamisv\u00e4\u00e4rse, rohelise ja keskmise korruselisusega Euroopa vanalinnad1<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Allolev visuaal v\u00f5tab ilusti kokku, kuidas 75 eluruumi hektari kohta saab realiseerida erinevatel viisidel, alates ridaelamute ridadest (vasakul), l\u00f5petades perimeetrilise kvartaliga (keskel) v\u00f5i \u00fche k\u00f5rghoonega (paremal).<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Steffen Lehmann, \u201cSustainable urbanism: towards a framework for quality and optimal density?\u201d 2016 (ResearchGate)<\/a> <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

Segakasutusega, tihe ja intensiivne linn<\/h3>\n\n\n\n

Kestliku ja m\u00f5nusa linnaruumi eeskujudena tuuakse sageli v\u00e4lja linnaosasid nagu Clichy-Batignolles Pariisis, superblock<\/em>-id Barcelonas, Bo01 Malm\u00f6s ning Kopenhaageni linna laiemalt. Neid keskkondasid \u00fchendab sarnane omadus \u2013 kompaktsus.<\/p>\n\n\n\n

Kompaktse linnaruumi saavutamiseks on tarvis t\u00e4ita kolm aspekti: linn peab olema segakasutusega, tihe ja intensiivne2 3<\/sup>.<\/p>\n\n\n\n

Segakasutus t\u00e4hendab, et linnaruumis on nii eluruume, \u00e4ripindasid kui ka sotsiaalse iseloomuga hooneid. Soovitatav jagunemine vastavalt \u00dcRO uuringutele4<\/sup> on j\u00e4tta \u00e4ripindadele 40-60% pinnast, elanikele 30-50% ja avalikele teenustele 10%.<\/p>\n\n\n\n

Intensiivsus on linnaruumi omadus, mis m\u00e4\u00e4rab, kas inimesed p\u00e4riselt kasutavad linna avalikku ruumi. Selle v\u00f5imaldamiseks peab linn lisaks kompaktselt tihedale olema mitmek\u00fclgne ja sidus.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\n
\n

Kompaktsus on hea linna vundamendiks<\/h3>\n\n\n\n

Kompaktsed linnaosad soodustavad jalgsi v\u00f5i rattaga liikumist ja \u00fchistranspordi kasutamist, v\u00f5imaldavad teenuste ligiduse, suurendavad infrastruktuuri ja maakasutuse t\u00f5husust, s\u00e4\u00e4stavad v\u00e4\u00e4rtuslikke maaressursse, v\u00e4hendavad linnaelanike s\u00fcsinikdioksiidi heitkoguseid ja tagavad laiemas m\u00f5ttes linna j\u00e4tkusuutlikkuse5 6 7<\/sup>. Kompaktseid linnu iseloomustab reeglina pol\u00fctsentrilisus \u2013 ehk linnas on mitmeid keskuseid \u2013 ja hoonestatud perimeetriga kvartalid \u2013 ehk kvartaleid \u00fcmbritsevad 4-8- korruselised hooned. <\/p>\n\n\n\n

H\u00f5lbus juurdep\u00e4\u00e4s teenustele, kaupadele, inimestele ja infole on ka linna majandusarengu aluseks. Mida parem ja t\u00f5husam see juurdep\u00e4\u00e4s on, seda suurem on ka majanduslik kasu. K\u00f5rgema linnastustasemega linnades on tavaliselt suurem SKT elaniku kohta ja k\u00f5rgem tootlikkuse tase. \u00dchtlasi m\u00f5jutab see otseselt ka inimeste heaolu ja arengut. <\/p>\n\n\n\n

Tiheda linnaruumi arendamine kannab endaga maa t\u00f5husamat ja efektiivsemat kasutamist, v\u00e4hendades n\u00f5nda ka tegevuskulusid maa\u00fchiku kohta. Linna v\u00f5tmet\u00e4htsusega infra \u2013 ehk nt t\u00e4navate, raudteede, vee- ja kanalisatsioonis\u00fcsteemide \u2013 \u00fchiku hind on tihedama linna puhul tunduvalt madalam. LSE Cities uurimust\u00f6\u00f68<\/sup> kohaselt v\u00f5ib kompaktse ja tihedalt koondunud linnaarenduse tulemusel infrastruktuurikulude kokkuhoid ulatuda 55 protsendini v\u00f5rreldes hajutatud stsenaariumiga.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

K\u00f5ik vajalik on k\u00e4ttesaadav<\/h3>\n\n\n\n

Tiheda linna eredalt helendavaks m\u00e4rks\u00f5naks on ligip\u00e4\u00e4setavus \u2013 see p\u00f5hineb elu- ja t\u00f6\u00f6kohtade ning teenuste f\u00fc\u00fcsilisel koondumisel ja mugavate liikumisv\u00f5imaluste olemasolul. Turvalised erinevate inimgruppidega arvestavad jalg- ning rattateed ning efektiivse \u00fchistranspordi olemasolu on ligip\u00e4\u00e4setavuse tuum. <\/p>\n\n\n\n

\u00dchistranspordile ning kergliiklusele orienteeritud kompaktses linnas on n\u00e4ha tohutut ruumiv\u00f5itu, kui arvestada teid ja infrat, mis harilikult l\u00e4hevad eraautode liikumiseks ning \u00fclalpidamiseks. <\/p>\n\n\n\n

Kui m\u00f5elda Tallinna peale, siis n\u00e4iteks N\u00f5mmel elavad inimesed s\u00f5idavad tihti t\u00f6\u00f6le Kesklinna, Kristiines elavad inimesed k\u00e4ivad jalutamas Kadriorus, Koplis elavad inimesed saavad s\u00f5pradega kokku Telliskivis jne. Ideaalis on iga linnaosa h\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud, nii et k\u00f5ik vajalik on l\u00e4hedal \u2013 t\u00f6\u00f6kohad, erinevaid teenused sh tervishoiuteenused, meelelahutus, vaba aja veetmise v\u00f5imalused \u2013 ja kaob vajadus seigelda igap\u00e4evaselt mitme linnaosa vahel.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\n

Valglinnastumise hind on kr\u00f5be<\/h3>\n\n\n\n

\u00dche h\u00f5redamini asustatud Euroopa riigi tiitli kandmine t\u00e4hendab Eesti jaoks suurt autokesksust ja kasvavat CO2<\/sup> jalaj\u00e4lge. Tallinnat kummitab valglinnastumine \u2013 \u00fcha rohkem kesklinnast ja isegi linna\u00e4\u00e4rest kaugemale kippuvad uusarendused tekitavad hajusaid asulaid, mille \u00fclalpidamine on kulukas ning kus teenused on v\u00e4hem k\u00e4ttesaadavad, mis omakorda pressib vajadust auto j\u00e4rele. <\/p>\n\n\n\n

Taoliste poolt\u00fchjade piirkondade \u00fclevalpidamine ja hooldamine on \u00e4\u00e4rmiselt (energia)kulukas. Madala tihedusega linnaarendus suurendab nii era- kui ka avaliku mootortranspordi kulusid, \u00f5\u00f5nestades samal ajal ka \u00fchistranspordi eluj\u00f5ulisust, mis on j\u00e4tkusuutlik vaid kindla arvu s\u00f5itjate ning vahemaade arvestuses. Mida pikemaks venivad distantsid, seda v\u00e4hem on ka jalgsi v\u00f5i rattaga liikujaid. <\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval peetakse rahvusvaheliselt k\u00f5ige s\u00e4\u00e4stlikumaks ja k\u00e4ttesaadavamaks linnaruumi, kus elanikkonna tihedus on 12 500 kuni 15 000 in\/km\u00b2. Eesti linnad on isegi kesklinna piirkonnas reeglina kordades h\u00f5redamad: Tallinnas vastavad keskkonnas\u00f5braliku ja k\u00e4ttesaadava linna tihedusele vanalinn ja suur osa s\u00fcdalinnast; kesklinna piirkond laiemalt kukub kuhugi Mumbai slummide tasemele; N\u00f5mme, Kadriorg ja Kalamaja vastavad v\u00e4ga kallite ja segregeerunud aedlinna tunnustele.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\n
\n
\n

Tihe linn toob juurde ka rohelust<\/h3>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\n
\n
\n

Hundipea linnaosa idee kaasautori, arhitekti ja vastutustundliku ehitamise eestk\u00f5neleja Indrek Allmanni s\u00f5nul algab rohep\u00f6\u00f6re linnaruumis just valglinnastumise radikaalsest peatamisest, olemasolevate linlike keskuste tihendamisest ja omavahel paremini \u00fchendamisest. <\/p>\n\n\n\n

Kindlasti ei pea linna otsast l\u00f5puni maju t\u00e4is ehitama, vaid tuleb suurendada uute s\u00f5lmpunktide tihedust. Samuti ei saa tihedust t\u00f5sta looduse ja v\u00e4ljakujunenud elukeskkonna arvelt ning puudub igasugune vajadus ehitada maju juurde t\u00e4nastele rohealadele. <\/p>\n\n\n\n

Tallinnas on selleks piisavalt erinevaid uut funktsiooni ootavaid t\u00f6\u00f6stusalasid. Olukord saab olema t\u00f5en\u00e4oselt pigem vastupidine \u2013 t\u00f6\u00f6stusalade avanemisega tekib linna eriilmelisi rohealasid juurde.<\/p>\n\n\n\n

Indreku s\u00f5nul v\u00f5imaldab linna tihendamine rakendada kaasaegsemaid liikumisviise, vabastada rohelus ehitussurvest ja v\u00e4hendada nii \u00fcksikisiku kui ka \u00fchiskonna kulu transpordi infrastruktuuri \u00fclalhoidmisel ja v\u00e4hendada seel\u00e4bi linnakeskkonna jalaj\u00e4lge. “Kompaktne ning piisavalt tihe linn on ka sotsiaalselt rikas ja terve,” on Indrek veendunud.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\n

Viited:

1<\/sup> UN Environment Programme (2021) Plan And Design Strategic Density<\/a><\/p>\n\n\n\n

2 <\/sup>Churchman, A (1999) Disentangling the Concept of Density<\/a><\/p>\n\n\n\n

3<\/sup> Rowe, P (2015) Urban Intensities\u2014Contemporary housing types and territories<\/a><\/p>\n\n\n\n

4<\/sup> UN Habitat (2015) The new strategy of sustainable Neighbourhood Planning: Five principles – urban planning<\/a><\/p>\n\n\n\n

5 <\/sup>Lehmann, S (2011) Optimizing Urban Material Flows and Waste Streams in Urban Development through Principles of Zero Waste and Sustainable Consumption<\/a><\/p>\n\n\n\n

6<\/sup> Nerumann, M (2005) The Compact City Fallacy<\/a><\/p>\n\n\n\n

7<\/sup> ESMAP (2014) Planning Energy Efficient and Livable Cities<\/a><\/p>\n\n\n\n

8 <\/sup>LSE Cities (2014) Accessibility in Cities: Transport and Urban Form<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tihe linnastruktuur on j\u00e4tkusuutliku, kuluefektiivse ja terve elukeskkonna \u00fcks alustaladest. L\u00e4bim\u00f5eldult planeeritud tihedas linnas, kus ruum on kujundatud inimestele, kus on mugav jalgsi, rattaga v\u00f5i \u00fchistranspordiga oma igap\u00e4evased toimetused \u00e4ra teha, on elanike elukvaliteet m\u00e4rgatavalt k\u00f5rgem kui laialivalgunud linnaruumis.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":547,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[25],"tags":[],"class_list":["post-538","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/538","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=538"}],"version-history":[{"count":24,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/538\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":603,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/538\/revisions\/603"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/547"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=538"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=538"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=538"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}