{"id":513,"date":"2023-01-04T17:05:00","date_gmt":"2023-01-04T17:05:00","guid":{"rendered":"https:\/\/hundipea.ee\/?p=513"},"modified":"2025-05-30T12:39:03","modified_gmt":"2025-05-30T12:39:03","slug":"tanapaevane-linn-arvestab-inimeste-majanduse-ja-keskkonnaga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/tanapaevane-linn-arvestab-inimeste-majanduse-ja-keskkonnaga\/","title":{"rendered":"T\u00e4nap\u00e4evane linn arvestab inimeste, majanduse ja keskkonnaga"},"content":{"rendered":"\n
\n

Kliimaneutraalne linnaruum on v\u00f5imalik targema planeerimise, efektiivsemate ehitusprotsesside, hoolika materjalivaliku ning s\u00e4\u00e4stva liikuvuse kaudu, kirjutab Markus H\u00e4\u00e4l.<\/h3>\n\n\n\n

[Artikkel ilmus originaalis 04.01.2023 <\/strong>ERR-is. Toimetaja: Kaupo Meiel]<\/em><\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\n
\n

8-80 linn<\/h3>\n\n\n\n
\n

Tallinnas on linnaplaneerimine taandunud autoliikluse eelisarendamisele. N\u00e4ib, et t\u00e4navaid on aastak\u00fcmneid enamasti keskealise ja autoga s\u00f5itva mehe m\u00e4tta otsast kujundatud. Nii on kaotatud v\u00f5imalusi ning n\u00e4gemata ja m\u00f5istmata j\u00e4etud palju kitsaskohti, millega peavad igap\u00e4evaselt silmitsi seisma inimesed lastest vanuriteni ning invaliididest ratturite ja lapsevankriga liikleva lapsevanemani.<\/p>\n\n\n\n

\n

Meil on palju uuringuid, soovitusi, just linnastunud \u00fchiskonna arengule keskenduv Eesti Inimarengu Aruanne ning m\u00f5istagi ka mitte_tallinna \u00fchismeedia fenomen. Enam ei r\u00e4\u00e4gi linnadest ainult arhitektid, vaid laiem avalikkus. See on v\u00e4ga hea, sest meie \u00fchiskonda vaevavad mured nagu valglinnastumine, autostumine, m\u00fcra, liiklussurmad ja palju muud. <\/p>\n\n\n\n

Kuidas aga j\u00f5uame silmn\u00e4htavate lahendusteni? Kui asfalt on lapitud, uued v\u00e4lij\u00f5usaalid ja m\u00e4nguv\u00e4ljakud rajatud, punased rattateed v\u00f5\u00f5batud, siis j\u00e4\u00e4b mulje nagu toimuks linnaruumi aktiivne arendamine. Linn avaldab koost\u00f6\u00f6s tudengitega raamatuid ja n\u00e4ituseid sellest, milline tuleviku linn v\u00f5ib v\u00e4lja n\u00e4ha. See on uus kvaliteet arutelus, kuid paraku mitte pikaajaline vaade meie elukeskkonna kujundamisele.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas rajada uut asumit nii, et see oleks positiivse m\u00f5juga ka \u00fcmbritsevale ja juba eksisteerivale keskkonnale? <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

Pealinna arengukavad Tallinn 2035, kliimakava, t\u00f6\u00f6s olev S\u00e4\u00e4stva liikuvuse strateegia, riiklikest kavadest r\u00e4\u00e4kimata, kirjutavad s\u00f5naselgelt autokasutuse v\u00e4henemisest jalgsi, ratta ja \u00fchistranspordiga liikumise kasuks. Linna mastaabis on 2035 homne p\u00e4ev, aga endiselt n\u00f5utakse iga uue korteriga v\u00e4hemalt \u00fchte parkimiskohta hoolimata arhitektide ja arendajate soovitustest. Tallinnas on liiga palju autosid, need ei mahu enam linna \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

8-80 linnaplaneerimine t\u00e4hendab, et linnaruum arvestab v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt nii 8- kui ka 80-aastaste inimeste ja nende vajadustega l\u00e4bi elukaare. Kui laps v\u00f5i vanaema saab t\u00e4naval iseseisvalt hakkama, on t\u00e4nav ka k\u00f5igile teistele ohutu ja toimiv. K\u00f5ikide t\u00e4nap\u00e4evaste ja tuleviku linnaarenduste alustala on just see \u00e4\u00e4rmiselt lihtne p\u00f5him\u00f5te.<\/p>\n\n\n\n

Ei tohi leppida, et m\u00f5ned inimr\u00fchmad ongi justkui eos linnaruumi kasutajamugavusest v\u00e4lja kirjutatud. T\u00e4nap\u00e4eval peaks see elukeskkonna kvaliteedi m\u00f5istes t\u00e4hendama seda, et igal inimesel on linnas ohutu, meeldiv ja mugav s\u00f5ltumata vanusest ja sissetulekust ning eluaseme asukohast v\u00f5i suurusest. Mida rohkem erinevaid inimesi linnas, linnaosas v\u00f5i t\u00e4navas, seda kirevam on n\u00f5udlus teenuste j\u00e4rele ning seda suurem on rahas m\u00f5\u00f5detav kasu ettev\u00f5tetele.<\/p>\n\n\n\n

Avalik ruum on v\u00e4\u00e4rtus omaette, terviklik kvaliteet on avalik huvi k\u00f5ikide kasutajate vaates ning see toetab linnaruumi mitmekesist arengut. Linn peab tagama meile \u00fchise eluruumi: t\u00e4nav, v\u00e4ljak, park, \u00f5ueala.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

15 minuti linn<\/h3>\n\n\n\n

“15 minuti linn” pole midagi v\u00e4ga uut, sellest on lihtsalt uuesti palju r\u00e4\u00e4kima hakatud. See on hea inimeste elukvaliteedile, ettev\u00f5tete tegevusele ning aitab kaasa s\u00fcsinikuheite v\u00e4hendamisele.<\/p>\n\n\n\n

Veerandtunnine linn on paljude keskustega linn. See h\u00f5lmab sidusat avalikku ruumi, efektiivset \u00fchistranspordis\u00fcsteemi, jalg- ja rattateede v\u00f5rgustikku, funktsioonide paljusust, mis omakorda v\u00e4hendab (autoga) sundliikumist.<\/p>\n\n\n\n

Veerandtunnises linnas on k\u00f5ik 15 minuti pikkuse jalutusk\u00e4igu v\u00f5i rattas\u00f5idu kaugusel. N\u00e4iteks ei ole elanikud sunnitud lapsi teise linna otsa kooli v\u00f5i lasteaeda s\u00f5idutama. See omakorda leevendab autoliikluse koormust k\u00f5igi jaoks. C40, maailma suurimate ja uuenduslikemate linnade v\u00f5rgustik hakkab rajama 15-minuti linnu koost\u00f6\u00f6s NREP-iga, P\u00f5hjamaade kinnisvaraarendajaga. Miks? Sest see on hea kliimale, inimesele ja \u00e4rile. <\/p>\n\n\n\n

Autoga v\u00f5ib ja saab endiselt s\u00f5ita, aga kuna eraauto on linnas k\u00f5ige ebaefektiivsem liikumisviis, sest n\u00f5uab tohutult taristuinvesteeringuid ja ruumi s\u00f5itmiseks-parkimiseks, siis on antud v\u00f5imalus teistele liikumisviisidele. V\u00f5imalus liikumisviisi valida lubab omakorda inimestel elada paiksemat, rahulikumat ja keskkonnas\u00f5bralikumat elu.<\/p>\n\n\n\n

Arhitekt David Simi terminit kasutades peaks esile t\u00f5stma pehme linna v\u00e4\u00e4rtusi: inimeste ps\u00fchholoogilise ja f\u00fc\u00fcsilise tervise toetamist, inimeste omavahelist suhtlemist ja \u00f5ues tegutsemist.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Mis on linnal pistmist kliimaga?<\/h3>\n\n\n\n
\n

\u00dcRO andmetel tuleb \u00fcle maailma 70 protsenti s\u00fcsinikuheitest linnadest. Tulevikus on linnad aga osa lahendusest. Juba praegu saavad linnad olemasolevate ressurssidega v\u00e4hendada kasvuhoonegaaside \u00f5hkupaiskamist 25 protsenti ainu\u00fcksi efektiivsema liikuvuse korraldamisel abil. V\u00e4hem eraautosid, rohkem jalgsi, ratta ja \u00fchistranspordiga liikumist.<\/p>\n\n\n\n

Madalmaades, P\u00f5hjamaades, \u00dchendkuningriigis, Prantsusmaal, Saksamaal ja mujalgi n\u00e4eme juba, kuidas ehitussektor tervikuna liigub konkreetsete plaanide alusel rohep\u00f6\u00f6rde suunas. T\u00f6\u00f6tatakse madals\u00fcsinikehitusega, kasutusel on uued materjalid, protsessid, p\u00f5him\u00f5tted. Ennek\u00f5ike on olulised k\u00fcsimused, kuhu ja kui tihedalt me ehitame ning kuidas me ehitatud ruumi kasutama hakkame. Soome ehitussektor (ja riik) on kliimaneutraalne aastaks 2035, Rootsi 2045 ja Norra 2050. Eestiski on Rohetiigri eestvedamisel tulemas “Ehituse teekaart 2040”.<\/p>\n\n\n\n

Kliimaneutraalne ehitatud ruum on v\u00f5imalik targema planeerimise, efektiivsemate ehitusprotsesside, hoolika materjalivaliku ning s\u00e4\u00e4stva liikuvuse kaudu. Selline ruum t\u00f5stab inimese elukvaliteeti ning muudab ka seda ehitavad ehitusettev\u00f5tted rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imeliseks. Eesti on kliimaneutraalne aastaks 2050 nagu \u00fclej\u00e4\u00e4nudki Euroopa Liit ja ehitatud ruum, linnad ja taristu on suur osa selle ellu viimisest.<\/p>\n\n\n\n

Kliimamuutusi tuleb arvestada ka planeerimis- ja projekteerimisprotsessis. Ka parima stsenaariumi puhul sagenevad Eestis tormid, paduvihmad, \u00fcleujutused ja kuumalained. Rohealade puhul tuleb eesm\u00e4rgiks seada nii vastupidavus erinevatele ilmastikuoludele kui ka nende liigirikkuse. Tuleb v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada lahendused, kuidas \u00fchtaegu v\u00e4hendada keskkonnareostust, t\u00f5sta ala bioloogilist mitmekesisust ning samal ajal hakkama saada suurema hulga sademete, \u00fcleujutusohu ja tugevamate tormidega.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4bim\u00f5eldud rohealad aitavad siduda s\u00fcsinikku ja h\u00f5lbustavad toimetulekut paduvihmade ja p\u00f5uaperioodidega. Linnakeskkonnas on rohelus abiks mikrokliima reguleerimisel, sest haljastatud alad on talvel paar kraadi soojemad ja suvel omakorda paar kraadi jahedamad. Ka muu kvaliteetne avalik ruum v\u00e4hendab \u00f5hu- ja m\u00fcrareostust ning toetab liigirikkuse kasvu.<\/p>\n\n\n\n

See ei ole moeteema. Ebaefektiivselt planeeritud linn tekitab s\u00fcsinikus ja rahas m\u00f5\u00f5detavaid probleeme nagu linnaruumi killustatus, ebat\u00f5hus energiakasutus, autostumine, s\u00fcsinikuheide.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4bim\u00f5tlemata planeerimine on tekitanud Eestis suure valglinnastumise probleemi: linnadel puudub tulevikuvisioon ning oskus v\u00f5i julgus seda ellu viia. Tulemusena rajatakse kortereid sinna, kuhu on l\u00fchikeses perspektiivis odav maad osta ning korterid rajada.<\/p>\n\n\n\n

Odava eluaseme soetamise kasu on k\u00f5igile l\u00fchiajaline, kuna laiali valgunud ehk tihtipeale p\u00f5ldudele ehitatud majadest p\u00e4\u00e4seb kooli, t\u00f6\u00f6le v\u00f5i kasv\u00f5i poodi ainult autoga. See pole enam valiku k\u00fcsimus, vaid sund. Sund osta ja pidada kahte autot majapidamise peale. \u00dchistransport ja rattateed puuduvad. Linn, k\u00fcla on kaugel. Lasteaedu ja koole pole. T\u00e4navatest ja avalikust ruumist, k\u00fclaelust v\u00f5i linnamelust r\u00e4\u00e4kimata. Autoga p\u00e4\u00e4seb viie kuni k\u00fcmne minutiga igale poole, aga autota ei p\u00e4\u00e4se normaalselt kuhugi. N\u00f5nda v\u00f5ib inimene tahta elada, aga linnu t\u00e4nap\u00e4eval enam nii ei planeerita.<\/p>\n\n\n\n

Norra ehitatud ruumi visioon 2050 s\u00e4testab n\u00e4iteks selges\u00f5naliselt, et asustustihedus peab kasvama, valglinnastumine v\u00e4henema, \u00fchistranspordi ja rattaliikluse osakaal t\u00f5usma ning ruum eraautodele v\u00e4henema. <\/strong><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Lahendus<\/h3>\n\n\n\n
\n

Kuidas rajada linna, mis arvestab inimeste, majanduse ja keskkonnaga? Vastus on \u00fchtemoodi k\u00f5igil nina ees: on vaja teha otsus madals\u00fcsiniku ehituse suunas ning teha esimesed sammud. Tuleb teha koost\u00f6\u00f6d linnaplaneerijate, arhitektide, teadusasutuste, tehnoloogiaettev\u00f5tete ja kohalike kogukondadega.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik algab l\u00e4hte\u00fclesandest. Kui on soov ehitada linna, selle osa v\u00f5i kasv\u00f5i \u00fcht hoonet, mis on osa lahendusest, tuleb leida tasakaal inimese, majanduse ja keskkondliku kasu vahel. N\u00e4iteks tuleb v\u00f5idelda minimaalse arvu eraautode parkimiskohtade vastu. Me n\u00e4eme oma anal\u00fc\u00fcsidest, kuidas mujal Euroopas ja P\u00f5hjalas on parkimiskohti nullist kuni 0,4 kohani korteri kohta. Detailides on peidus terve maailm.<\/p>\n\n\n\n

Madals\u00fcsinikehitus on kasvav normaalsus Euroopas ja kogu maailmas, mida t\u00f5ukavad tagant turu n\u00f5udlus ja Euroopa Liidu kiiresti arenev regulatsioon, mis suunab k\u00f5iki majandussektoreid s\u00fcsiniku jalaj\u00e4lje m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse v\u00e4hendamise suunas. Muutus on juba k\u00e4imas.<\/p>\n\n\n\n

Vanaviisi arendamine on odav ainult v\u00e4ga l\u00fchikeses perspektiivis. Kas see rahas\u00e4\u00e4st ja kiire kasum tuleb keskkonna, ehituskvaliteedi, kommunaalkulude, autostumise v\u00e4hendamise v\u00f5i inimeste f\u00fc\u00fcsilise ja vaimse tervise arvelt?<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4navate planeerimisel peaksid t\u00e4helepanu keskmes olema inimesed, et anda t\u00e4navatele tagasi nende sotsiaalne m\u00f5\u00f5de. See on see kirevus, mis teeb linnast linna ja t\u00e4navast t\u00e4nava. Kvaliteetne avalik ruum on inimeste ps\u00fchholoogilisele tasakaalule v\u00e4ga vajalik. T\u00e4navatel k\u00f5ndivad v\u00f5i rattaga s\u00f5itvad inimesed suhestuvad rohkem oma keskkonnaga, nad ostavad, r\u00e4\u00e4givad, ajavad omi asju ning t\u00f5stavad turvatunnet ning l\u00f5ppeks ka kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kliimaneutraalne linnaruum on v\u00f5imalik targema planeerimise, efektiivsemate ehitusprotsesside, hoolika materjalivaliku ning s\u00e4\u00e4stva liikuvuse kaudu, kirjutab Markus H\u00e4\u00e4l.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":517,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[25],"tags":[],"class_list":["post-513","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/513","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=513"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/513\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":536,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/513\/revisions\/536"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/517"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=513"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=513"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=513"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}