{"id":3422,"date":"2026-09-30T08:56:53","date_gmt":"2026-09-30T08:56:53","guid":{"rendered":"https:\/\/hundipea.ee\/?p=3422"},"modified":"2026-09-30T12:09:29","modified_gmt":"2026-09-30T12:09:29","slug":"liina-maria-lepik-kuulamiskunst-tundub-olevat-kaduv-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/liina-maria-lepik-kuulamiskunst-tundub-olevat-kaduv-kunst\/","title":{"rendered":"Liina Maria Lepik: Kuulamiskunst tundub olevat kaduv kunst"},"content":{"rendered":"\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eKuulamiskunst tundub olevat kaduv kunst ja \u00fcksteisem\u00f5istmine on muutunud pigem hukkam\u00f5istmiseks,\u201c \u00fctleb Antropoloogia Keskuse tegevjuht Liina Maria Lepik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Viimastel aastatel on \u00fcksteise kuulamine muutunud j\u00e4rjest raskemaks. \u00dchte lihtsat p\u00f5hjust selle taga ei ole. Antropoloogia Keskuse uuringutes n\u00e4evad nad muu hulgas kriisidest v\u00e4simust. Kui inimene on aastaid tegelenud eelk\u00f5ige enda turvatunde ja hakkamasaamisega, j\u00e4\u00e4b v\u00e4hem j\u00f5udu \u00fcmbritseva vastu huvi tunda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oma osa on Liina Maria hinnangul ka sellel, et \u00fcha suurem osa suhtlusest on kolinud digitaalsesse ruumi ja toimunud on virtuaalne kapseldumine. Sotsiaalmeedia v\u00f5ib koondada inimesed sarnaste arvamustega kajakambritesse, samal ajal on kadunud paljud f\u00fc\u00fcsilised kohad, kus inimesed varem \u00fcksteisega kokku puutusid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eMe n\u00e4eme uuringutes ka seda, et efektiivsuse tagaajamine on viinud meid olukorda, kus inimesed on h\u00e4sti efektiivselt \u00fcksi. Inimestel on tekkinud n\u00e4iline sotsiaalsus, aga p\u00e4ris kokkusaamisteks ja s\u00fcgavateks vestlusteks pole enam aega ega ruumi.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liina Maria j\u00f5udis Antropoloogia Keskuse etteotsa 2025. aastal. Antropoloog ta ise ei ole, tema varasem kogemus ulatub pangandusest turismi ning Eesti riigi ja digiriigi tutvustamiseni. \u00dchiseks nimetajaks peab ta huvi inimeste vastu: miks me \u00fches ja samas olukorras nii erinevalt m\u00f5tleme ja k\u00e4itume.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">2021. aastal tellisime Antropoloogia Keskuselt uuringu, et m\u00f5ista enne uue linnajao kujundamist Paljassaarega seotud inimesi, piirkonna eri kasutajate ootusi ning nende suhet selle paigaga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uuringus vaadati, mida inimesed Paljassaare juures v\u00e4\u00e4rtustavad, mida nad muutuste puhul ootavad ja mida kardavad. Viis aastat hiljem r\u00e4\u00e4kisime Liina Mariaga sellest, mida toonane uuring n\u00e4itas, kui kaua selline teadmine kehtib ning kuidas kuulata inimesi nii, et kaasamine ei tooks usalduse asemel pettumust.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">K\u00f5ige k\u00f5vem h\u00e4\u00e4l ei pruugi olla enamuse h\u00e4\u00e4l<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">V\u00e4simus ja eemaldumine m\u00f5jutavad otseselt seda, mida arendaja, kohalik omavalitsus v\u00f5i planeerija avalikul kohtumisel kuuleb.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liina Maria s\u00f5nul ei protesti \u00fchiskond eestlastele omaselt avalikult. K\u00fcll aga v\u00e4ljendatakse oma suhtumist v\u00e4ikeste protestiaktsioonide ja tegudega, mille kaudu n\u00e4idatakse oma agentsust ehk v\u00f5imet ise enda \u00fcmber toimuvat m\u00f5jutada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selline v\u00e4ike protest v\u00f5ib avalduda v\u00e4ga argiselt. \u201cSina korraldad kohtumise ja pakud pirukat, aga vaat mina ei tule\u201d. Korraldaja arvab, et inimesel olid ilmselt muud plaanid, aga tema jaoks oli see v\u00e4ike protest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Selle k\u00f5rval v\u00f5ib aga toimuda teinegi, v\u00e4hem n\u00e4htav nihe: suur osa inimestest lihtsalt ei taha konfliktsetes aruteludes enam osaleda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eTekkinud on vaikiv enamus, kes pigem taandub ja sulgub, ning selle k\u00f5rval karjuv v\u00e4hemus. See karjuv v\u00e4hemus v\u00f5ib j\u00e4tta mulje, et k\u00f5ik on rahulolematud, kuigi tegelikult on nad \u00fcksikud, aga k\u00f5vah\u00e4\u00e4lsed. Nii tekib meil k\u00f5verpeegel.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui avalik arutelu t\u00e4hendab saali, kus \u00fcks inimene r\u00e4\u00e4gib lavalt ja k\u00f5ige h\u00e4\u00e4lekamad vastavad saalist, ei pruugi sinna j\u00f5uda nende inimeste arvamus, kes ei soovi vaielda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Antropoloogide kogemus n\u00e4itab, et samad inimesed v\u00f5ivad \u00fcks \u00fchele intervjuus v\u00f5i v\u00e4ikeses neutraalselt juhitud vestlusringis olla v\u00e4ga avatud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eKui ma tulen inimese juurde p\u00e4riselt huviga \u2013 mind huvitab, mida sina arvad, mul ei ole eelarvamust ja sinu arvamus loeb \u2013, siis inimesed r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga hea meelega.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seet\u00f5ttu pole olemas \u00fcht universaalset kaasamisformaati. M\u00f5nele sobib kohtumine, teisele k\u00fcsimustik, kolmandale infokiri, suhtlus piirkonna seltsi kaudu v\u00f5i m\u00f5ni teine formaat.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">K\u00f5igepealt tuleb \u00f6elda, mis on kaasamise eesm\u00e4rk<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liina Maria hinnangul tekitab suure osa pettumusest segadus selle \u00fcmber, mida kaasamine konkreetsel juhul t\u00e4hendab.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dchel juhul on eesm\u00e4rk inimesi informeerida. Teisel k\u00fcsida nende arvamust. Kolmandal anda valida mitme v\u00f5imaluse vahel. Neljandal on inimestel p\u00e4riselt otsustus\u00f5igus. Need ei ole \u00fcks ja sama asi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eKui tehakse infokoosolek, aga inimene tuleb sinna ootusega, et ta saab midagi otsustada, lahkub ta pettunult,\u201c \u00fctleb Liina Maria. \u201ePigem tuleb kohe ausalt \u00f6elda: t\u00e4na jagame infot ja siin otsuseid ei s\u00fcnni. V\u00f5i vastupidi \u2013 siin on need asjad, mille \u00fcle teie saate otsustada.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ige problemaatilisemaks peab ta n\u00e4ilist kaasamist: olukorda, kus inimestelt k\u00fcsitakse arvamust eelk\u00f5ige selleks, et vajalik samm saaks protsessis tehtud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eInimesed \u00fctlevad siis, et ma ei viitsi enam tulla, see on aja raiskamine. Nii v\u00f5ib mingi oluline h\u00e4\u00e4l j\u00e4\u00e4da kuulmata, sest inimene on varasema kogemusega pettumuse osaks saanud.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seet\u00f5ttu ei tahaks Liina Maria kaasamise m\u00f5istest loobuda ega selle asemele uut s\u00f5na m\u00f5elda. Pigem tuleks kaasamine uuesti au sisse t\u00f5sta, nimetades iga tegevust selle tegeliku sisu j\u00e4rgi ning \u00f6eldes inimestele algusest peale, milline on nende roll ja mis saab edasi.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mida inimesed Paljassaares v\u00e4\u00e4rtustavad<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hundipea tellitud uuring algas Paljassaarega seotud huvigruppide kaardistamisest. Esialgne kaardistus t\u00f5i v\u00e4lja kuus suuremat r\u00fchma: kohalikud elanikud, linna- ja keskkonnaeksperdid, sotsiaalvaldkonna inimesed, puhkeala ja linnukaitseala kasutajad, kohalikud ettev\u00f5tted ning teised piirkonnaga seotud inimesed ja organisatsioonid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Piirid nende vahel ei olnud selged ega pidanudki olema. Sama inimene v\u00f5is olla korraga n\u00e4iteks kohalik elanik, lapsevanem, looduskaitsja ja piirkonna teenuste kasutaja. Eesm\u00e4rk ei olnud jagada inimesi kindlatesse kastidesse, vaid m\u00f5ista, kelle elu arendus v\u00f5ib m\u00f5jutada ja kelle vaade v\u00f5ib muidu kuulmata j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uuringus tehti taustauuringut ja netnograafiat ehk j\u00e4lgiti ka Paljassaare ja P\u00f5hja-Tallinnaga seotud arutelusid internetis. Lisaks intervjueeriti 14 inimest kuuest erinevast sihtr\u00fchmast: Laevastiku t\u00e4nava ja \u00fcmbritsevate asumite elanikke ning loome-, loodushoiu-, sotsiaal- ja noortevaldkonna esindajaid.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liina Maria s\u00f5nul ei ole kvalitatiivse uuringu eesm\u00e4rk \u00f6elda, mitu protsenti inimestest \u00fcht v\u00f5i teist arvab. Selle \u00fclesanne on minna arvamuse sisse ning m\u00f5ista, millised kogemused, vajadused ja hirmud selle taga on.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ta selgitab erinevust n\u00e4itega: kui statistika \u00fctleks, et Tallinna haiglates viibivate inimeste keskmine kehatemperatuur on 36,6 kraadi, v\u00f5iks j\u00e4reldada, et k\u00f5ik on korras. Palatisse sisse minnes v\u00f5ib aga selguda, et \u00fchel inimesel on 40 ja teisel 35 kraadi. Keskmine on \u00f5ige, kuid probleemid ja vajalikud lahendused t\u00e4iesti erinevad.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eMe ei \u00fctle kunagi, et meie k\u00e4est tuleb universaalne t\u00f5de ja k\u00f5ik inimesed arvavad nii. Me n\u00e4eme mustreid, mida oskame s\u00fcnteesida,\u201c \u00fctleb Liina Maria.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u00dcks paik, vastandlikud ootused<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uuring n\u00e4itas, et Paljassaare erilisus peitub paljude inimeste jaoks selle vastandites. Loodus ja t\u00f6\u00f6stus, meri ja metall, kesklinna l\u00e4hedus ja linnast eraldatuse tunne ei v\u00e4listanud \u00fcksteist, vaid moodustasid koha iseloomu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Paljassaaret kirjeldati rahuliku ja loodusl\u00e4hedase \u201esuure k\u00fclana\u201c, kus on meri, mets, loomad ja linnud. Hinnati vaikust, eraldatust ja metsikut linnaloodust, kuid samal ajal sooviti paremat \u00fchistransporti, mere\u00e4\u00e4re avamist, igap\u00e4evaseid teenuseid ning rohkem v\u00f5imalusi piirkonnas aega veeta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcks uuringus osalenu v\u00f5ttis mere l\u00e4heduse ja selle k\u00e4ttesaamatuse vastuolu kokku lihtsalt: \u201eAbsurd, et ma elan mere \u00e4\u00e4res, aga ei saa mere \u00e4\u00e4rde minna.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uuringus tulid aga esile ka teised, kohati vastandlikud ootused. Sooviti, et piirkond areneks, kuid kardeti vaikuse ja eraldatuse kadumist. Oodati kohvikuid ja kultuurielu, kuid mitte liiga palju k\u00fclastajaid ega meelelahutusm\u00fcra. Taheti korrastatud keskkonda, kuid mitte paiga metsikuse kadumist. Sooviti mitmekesisust, kuid muretseti uute ja seniste elanike vaheliste pingete p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samuti kardeti liikluskoormuse kasvu, looduse liigset koormamist, piirkonna t\u00e4isehitamist, rohepesu ja gentrifikatsiooni.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Just selliste vastuolude m\u00e4rkamine on Liina Maria s\u00f5nul antropoloogilise uuringu \u00fcks v\u00e4\u00e4rtusi. Inimene ei pruugi olla konkreetse arenduse v\u00f5i lahenduse poolt v\u00f5i vastu. Ta v\u00f5ib muutust soovida, kuid karta selle m\u00f5ju enda elule. N\u00e4iteks soovitakse kodu l\u00e4hedale teenuseid ja paremat \u00fchistransporti, kuid samal ajal kardetakse, et nendega kaasnevad uued inimesed, autod ja ummikud.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eN\u00e4iteks v\u00f5ib inimene tahta, et tema kodukohta tuleks uus asfalttee, aga samal ajal m\u00f5elda, et siis hakkavad seal liikuma ka teised inimesed. Seet\u00f5ttu ei taha ta l\u00f5puks v\u00f5ib-olla seda asfaltteed,\u201c n\u00e4itlikustab Liina Maria.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Antropoloogilise uuringu \u00fclesanne ongi j\u00f5uda esialgse poolt- v\u00f5i vastuhinnangu taha ja m\u00f5ista, millised vajadused, kogemused v\u00f5i hirmud inimese seisukohta kujundavad.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">P\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused p\u00fcsivad<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dckski kogukonnauuring ei kehti muutumatuna aastak\u00fcmneid. Liina Maria hinnangul on P\u00f5hja-Tallinn viie aastaga palju muutunud ning muutunud v\u00f5ivad olla ka t\u00e4navate elanike koosseisud, piirkonna kasutajad ja nende igap\u00e4evased vajadused.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seet\u00f5ttu ei saa k\u00f5iki 2021. aastal v\u00e4lja toodud konkreetseid soove automaatselt t\u00e4nasesse p\u00e4eva \u00fcle kanda. N\u00e4iteks v\u00f5ib muutuda see, millisest teenusest tuntakse k\u00f5ige rohkem puudust v\u00f5i millist infokanalit eelistatakse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eSee on h\u00e4sti suhteline, kui kaua selline uuring kehtib. P\u00f5hituum kannab senini, aga kui keskkond on oluliselt muutunud, tuleb vaadata, kus v\u00f5ivad planeerijal olla pimenurgad, ja uuesti k\u00fcsida.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uuringus kirjeldatud p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused \u2013 meri, loodus, vana t\u00f6\u00f6stuskeskkond, mitmekesisus ja Paljassaare omap\u00e4ra \u2013 on Liina Maria hinnangul aga endiselt olulised.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ent ka muutus vajab selgitamist ja kuulamist. Uue linnaruumiga kaasnevad k\u00fcsimused uute elanike, liikluse, looduse, teenuste ja senise elukeskkonna kohta. Kui neile ei vastata, hakkavad inimesed teadmata kohtadesse ise vastuseid looma.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Usaldus s\u00f5ltub suhtlusest<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Usalduse k\u00fcsimus ei ole Paljassaare puhul uus. Juba toona tuli v\u00e4lja, et varasemad kogemused linna ja teiste arendustega m\u00f5jutasid inimeste valmisolekut Hundipea kujunemises kaasa r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Inimesed ootavad j\u00e4rjepidevat infot, selgeid k\u00f5neisikuid ning ausust ka siis, kui tekivad takistused. Kui inimestelt k\u00fcsitakse arvamust, tahavad nad hiljem teada, mis sellest edasi sai. Kui midagi lubatut teha ei saa, tuleb selgitada, miks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eK\u00f5igepealt tuleb tunnistada, et usalduskriis on. Midagi on l\u00e4inud valesti ja me proovime paremini.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ka kaasamise vorm m\u00f5jutab seda, kes l\u00f5puks s\u00f5na saavad. Info peab j\u00f5udma sinna, kus inimesed p\u00e4riselt on. \u00dcks kohalik leht v\u00f5i avalik koosolek ei lahenda seda \u00fclesannet.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eKes saab uudiseid TikTokist, kes Facebookist, kes Postimehest, kes P\u00f5hja-Tallinna uudistest. Kui on kohalikud seltsid, on need v\u00e4ga head kanalid. M\u00f5nikord t\u00f6\u00f6tavad vana kooli infoseinad. Tegelikult tuleb kasutada erinevaid viise.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Antropoloogia Keskuse uuringutes on inimesed \u00fche osalemisviisina eelistanud ka k\u00fcsimustikku, sest sellele saab vastata endale sobival ajal ja tempos. M\u00f5nele sobib kohtumine, teisele k\u00fcsimustik, kolmandale infokiri v\u00f5i suhtlus kohaliku seltsi kaudu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Usaldus ei teki \u00fche \u00f5nnestunud kohtumisega, vaid kujuneb paljudest v\u00e4ikestest kogemustest. Kui lubatakse regulaarselt infot jagada, tuleb seda teha. Kui k\u00fcsitakse arvamust, peab inimene hiljem teada saama, mis \u00f6eldust edasi sai. Kui midagi lubatut teha ei saa, tuleb selgitada, miks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hea kaasamine algab valmisolekust inimest p\u00e4riselt kuulata. Kuulamine ei t\u00e4henda, et k\u00f5igega tuleb n\u00f5ustuda v\u00f5i k\u00f5ik soovid ellu viia. See t\u00e4hendab p\u00fc\u00fcdu m\u00f5ista, millistest kogemustest, vajadustest ja hirmudest inimese seisukoht kujuneb.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eMa ei pea teise inimese arvamusega n\u00f5us olema, aga ma saan temast aru,\u201c \u00fctleb Liina Maria. \u201eKui ma m\u00f5istan, kuidas ta selle arvamuseni v\u00f5i sellesse punkti j\u00f5udis, kus ta on, siis ma oskan ka paremini seda lahendada.\u201c<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201eKuulamiskunst tundub olevat kaduv kunst ja \u00fcksteisem\u00f5istmine on muutunud pigem hukkam\u00f5istmiseks,\u201c \u00fctleb Antropoloogia Keskuse tegevjuht Liina Maria Lepik. Viimastel aastatel on \u00fcksteise kuulamine muutunud j\u00e4rjest raskemaks. \u00dchte lihtsat p\u00f5hjust selle taga ei ole.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3424,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[37],"tags":[],"class_list":["post-3422","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3422","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3422"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3422\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3430,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3422\/revisions\/3430"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3424"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3422"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3422"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3422"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}