{"id":3317,"date":"2026-09-10T09:14:35","date_gmt":"2026-09-10T09:14:35","guid":{"rendered":"https:\/\/hundipea.ee\/?p=3317"},"modified":"2026-09-10T09:34:34","modified_gmt":"2026-09-10T09:34:34","slug":"arutelu-kakaolaos-hea-ruum-on-investeering-halb-ruum-kulu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/arutelu-kakaolaos-hea-ruum-on-investeering-halb-ruum-kulu\/","title":{"rendered":"Arutelu Kakaolaos: hea ruum on investeering, halb ruum kulu"},"content":{"rendered":"\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui arhitektid, arendajad, ametnikud ja investorid istuvad \u00fche laua taha, siis ei osutu k\u00f5ige keerulisemaks k\u00fcsimus, kuidas head ruumi luua. Sageli on keerulisem hoopis kokku leppida, mida hea ruum \u00fcldse t\u00e4hendab.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sellest k\u00fcsimusest algas t\u00e4navusel Ruumivisioonil Hundipea Kakaolaos toimunud arutelu. Arutelu juhtis arhitekt, f\u00fc\u00fcsik ja ruumivision\u00e4\u00e4r Kaja Pae ning vestluses otsiti vastust k\u00fcsimusele, kuidas teha ruumi puudutavaid otsuseid nii, et need looksid v\u00e4\u00e4rtust ka aastate ja aastak\u00fcmnete p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hea ruum m\u00f5jutab palju enamat kui seda, kuidas \u00fcks hoone v\u00f5i t\u00e4nav v\u00e4lja n\u00e4eb. See m\u00f5jutab inimeste heaolu, ettev\u00f5tete toimimist, kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust ja seda, kuidas linn ajas areneb. Kaja s\u00f5nul kiputakse ruumi m\u00f5ju siiski vaatama liiga kitsalt. \u201eKui me teeme hea ruumi, siis ta loob v\u00e4\u00e4rtust nii majandusele, meie tervisele, meie kogukondadele ja meie keskkonnale. Halb ruum ei ole neutraalne n\u00e4htus, vaid loob kahju pikas perspektiivis ja toodab t\u00e4iendavaid kulusid.\u201c<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">K\u00f5ik tahavad head ruumi, kuid r\u00e4\u00e4givad eri keelt<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Avalikus arutelus kujutatakse arendajaid ja ametnikke sageli vastaspooltena. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeerimise ja arhitektuuri teenistuse juhi Kristi Gri\u0161akovi s\u00f5nul ei peaks seda nii vaatama. \u201eEnamik ametnikke on hea ruumi f\u00e4nnid ja elavad sellele l\u00f5pptulemusele v\u00e4ga kaasa.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kristi hinnangul ei teki probleemid enamasti sellest, et osapooled ei sooviks head tulemust. Pigem j\u00e4\u00e4b puudu \u00fchisest arusaamast, millises etapis milliseid kvaliteedik\u00fcsimusi lahendada ning millal on \u00f5ige aeg neid otsuseid teha. Kui kvaliteedik\u00fcsimusi p\u00fc\u00fctakse lahendada l\u00e4bisegi planeeringu-, projekteerimis- ja ehitusfaasis, kulub suur osa energiast vaidlustele, mitte parema ruumi loomisele.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">L\u00fchikese raha ja pika raha loogika<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hundipea tegevjuht Markus H\u00e4\u00e4l t\u00f5i v\u00e4lja, et ruumikvaliteeti m\u00f5jutab otseselt ka arendaja \u00e4rimudel. \u201eEesti n\u00e4itel teeb asja keeruliseks see, et enamasti on tegemist suhteliselt l\u00fchikese raha projektidega. Ehitad valmis, m\u00fc\u00fcd maha ja keegi teine opereerib.\u201c Kui linnaruumi rajaja j\u00e4\u00e4b piirkonda ise aastak\u00fcmneteks tegutsema, muutuvad oluliseks hoopis teised k\u00fcsimused. \u201eK\u00f5ige odavam fassaad ei ole v\u00f5ib-olla l\u00f5puks k\u00f5ige odavam.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Markuse s\u00f5nul muutuvad pika vaate korral oluliseks k\u00fcsimused, kas loodud ruum aitab piirkonda inimesi tuua, \u00e4ripindadel kasutajaid leida ning kinnisvaral oma v\u00e4\u00e4rtust s\u00e4ilitada.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kipume armuma ilupiltidesse<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">L\u00c4VI sisearhitektide tegevjuhi Rasmus Kabuni s\u00f5nul on probleem tuttav pea igale projekteerimis- v\u00f5i kinnisvaraprojektile. \u201ePahatihti armutakse \u00e4ra visuaalidesse ja ilupiltidesse, aga ei m\u00f5elda selle peale, mis see p\u00e4rast maksab v\u00f5i mida see endaga kaasa toob.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tema s\u00f5nul osatakse h\u00e4sti v\u00f5rrelda hinda ja v\u00e4limust, kuid palju keerulisem on m\u00f5\u00f5ta pikaajalist m\u00f5ju \u2013 olgu selleks kasutuskulud, keskkonnam\u00f5ju, inimeste heaolu v\u00f5i t\u00f6\u00f6v\u00f5ime. Kabuni hinnangul seisab kogu ehitatud keskkonna sektor k\u00fcsimuse ees, kuidas t\u00f5estada, et kestlikum v\u00f5i kvaliteetsem lahendus ei ole lihtsalt kallim, vaid pikas vaates ka majanduslikult m\u00f5istlikum.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kas sertifikaadid aitavad v\u00f5i tekitavad uut b\u00fcrokraatiat?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Arutelu puudutas ka LEED-i, BREEAM-i ja teisi sertifitseerimiss\u00fcsteeme. Foruse j\u00e4tkusuutlikkuse projektijuhi Jaanika Veldre s\u00f5nul on sertifitseerimise suurim v\u00e4\u00e4rtus selles, et kvaliteedik\u00fcsimused tuuakse lauale juba projekti alguses, mitte siis, kui olulised otsused on tehtud. Tema hinnangul aitab see luua \u00fchise raamistiku, mille abil ruumi kvaliteeti s\u00fcsteemselt juhtida.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Samas hoiatas Markus, et \u00fckski sertifikaat ei asenda sisulist m\u00f5tlemist. \u201eOn ettev\u00f5tted, kes reaalselt kasutavad standardeid igap\u00e4evaselt, ja on need, kes auditi ajaks v\u00f5tavad ISO kaustad v\u00e4lja.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seet\u00f5ttu ei ole k\u00fcsimus selles, kas sertifikaadid on head v\u00f5i halvad, vaid selles, kuidas v\u00e4ltida olukorda, kus t\u00f6\u00f6riistast saab eesm\u00e4rk omaette.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Hea ruum kui investeering<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Arutelu l\u00f5puks j\u00f5uti tagasi k\u00fcsimuseni, kust k\u00f5ik alguse sai: kas kvaliteetne ruum on lisakulu v\u00f5i investeering?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui vaadata \u00fcksnes ehitusmaksumust, v\u00f5ib kvaliteetne lahendus sageli tunduda lisakuluna. Kui aga arvestada selle m\u00f5ju t\u00f6\u00f6viljakusele, kinnisvara v\u00e4\u00e4rtusele, kasutuskuludele ja piirkonna pikaajalisele atraktiivsusele, v\u00f5ib sama otsus osutuda hoopis investeeringuks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Halb ruum v\u00f5ib t\u00e4hendada v\u00e4iksemat t\u00f6\u00f6viljakust, k\u00f5rgemaid tegevus- ja \u00fclalpidamiskulusid, t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4vaid \u00e4ripindu, n\u00f5rgemat konkurentsiv\u00f5imet v\u00f5i vajadust parandada homme seda, mida oleks saanud t\u00e4na paremini teha.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Seet\u00f5ttu ei ole hea ruumi loomine ainult esteetiline v\u00f5i ehituslik k\u00fcsimus. See on pikaajaline otsus, mille m\u00f5ju ulatub inimestest ja ettev\u00f5tetest kogu linnani.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-small-font-size wp-block-paragraph\">Fotol: Jaanika Veldre, Markus H\u00e4\u00e4l, Kristi Gri\u0161akov, Rasmus Kabun ja Kaja Pae. Autor: Evert Palmets<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui arhitektid, arendajad, ametnikud ja investorid istuvad \u00fche laua taha, siis ei osutu k\u00f5ige keerulisemaks k\u00fcsimus, kuidas head ruumi luua. Sageli on keerulisem hoopis kokku leppida, mida hea ruum \u00fcldse t\u00e4hendab.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3318,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[35,25],"tags":[],"class_list":["post-3317","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-visioon","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3317","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3317"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3317\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3333,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3317\/revisions\/3333"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3318"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3317"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3317"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3317"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}