{"id":3254,"date":"2026-08-25T07:00:20","date_gmt":"2026-08-25T07:00:20","guid":{"rendered":"https:\/\/hundipea.ee\/?p=3254"},"modified":"2026-08-25T07:13:18","modified_gmt":"2026-08-25T07:13:18","slug":"ligipaasetavus-on-rohkem-kui-nouete-taitmine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/ligipaasetavus-on-rohkem-kui-nouete-taitmine\/","title":{"rendered":"Ligip\u00e4\u00e4setavus on rohkem kui n\u00f5uete t\u00e4itmine"},"content":{"rendered":"\n
\n

Kui r\u00e4\u00e4kida ligip\u00e4\u00e4setavusest, j\u00f5uab jutt sageli kaldteede, liftide ja tehniliste n\u00f5ueteni. K\u00e4rt Vabriti hinnangul on see aga ainult v\u00e4ike osa tervikust. K\u00e4rdi s\u00f5nul v\u00f5ib hoone vastata k\u00f5igile n\u00f5uetele, kuid inimene ei pruugi seal ikkagi hakkama saada.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks v\u00f5ib m\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi \u00f5igesse kohta paigutatud WC-pott osutuda m\u00f5ne ratastoolikasutaja jaoks kasutusk\u00f5lbmatuks, sest just sellelt k\u00fcljelt ei ole tal v\u00f5imalik ennast t\u00f5sta. \u201e\u00dcks ja sama lahendus ei pruugi sobida k\u00f5igile.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Oluline on ka, et ligip\u00e4\u00e4setavus puudutab tegelikult meid k\u00f5iki. \u201eLigip\u00e4\u00e4setavus t\u00e4hendab laiemas m\u00f5ttes seda, et k\u00f5ik inimesed saavad ruumi ja seal pakutavaid teenuseid v\u00f5imalikult iseseisvalt kasutada.\u201c Erivajadus ei pea olema p\u00fcsiv. See v\u00f5ib olla ajutine. \u201eT\u00e4iendav ligip\u00e4\u00e4setavuse vajadus tekib ka siis, kui liigud lapsevankriga \u2013 k\u00f5ikjale ei pruugi sa enam p\u00e4\u00e4seda.\u201c Sama kehtib eakate, ajutise vigastusega inimeste v\u00f5i nende kohta, kelle n\u00e4gemine vanusega halveneb.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5ttes t\u00e4hendab ligip\u00e4\u00e4setavus lihtsalt seda, et inimene saab ruumi kasutada ilma, et ta peaks iga sammu \u00fcle m\u00f5tlema.

See vaade on kujunenud K\u00e4rdi pikaajalise praktilise kogemuse kaudu. Rohkem kui kaksk\u00fcmmend aastat on ta tegelenud kinnisvara, linnaplaneerimise ja teenuskeskkondade arendamisega. Viimaste suuremate projektidena on ta juhtinud riigimajade programmi, arendanud \u00fcheks Eesti tuntumaks turismiobjektiks kujunenud Rummu karj\u00e4\u00e4ri ning hetkel tegeleb ajaloolisele Seewaldi ps\u00fchhiaatriakompleksile uue elu ja t\u00e4henduse leidmisega.

Just riigimajade programmi puhul tuli eriti selgelt l\u00e4bi m\u00f5elda, kuidas saavad v\u00e4ga erinevate vajadustega inimesed \u00fches hoones iseseisvalt hakkama.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

N\u00f5uete t\u00e4itmisest \u00fcksi ei piisa<\/h3>\n\n\n\n

Riigimajade programmi juhtides tuli K\u00e4rdil lahendada keeruline \u00fclesanne: \u00fche katuse alla tuli koondada v\u00e4ga erinevad riigiasutused, teenused ja kasutajad \u2013 alates Terviseametist kuni Maksu- ja Tolliametini. Samasse hoonesse pidid sobituma laborid ja vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud ruumid, relvi kandvad ametnikud, kriminaalhoolduse kliendid, lastega pered ning v\u00e4ga erinevate vajadustega inimesed.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSeda ei olnud v\u00f5imalik lahendada \u00fcksnes jooniste v\u00f5i m\u00e4\u00e4ruses \u201ePuudega inimeste erivajadustest tulenevad n\u00f5uded ehitisele\u201c s\u00e4testatud n\u00f5uete p\u00f5hjal. N\u00f5uete t\u00e4itmisest \u00fcksi ei piisa \u2013 k\u00f5igepealt tuleb m\u00f5ista inimesi,\u201c \u00fctleb K\u00e4rt.

Programmi kavandamisel kutsuti \u00fche laua taha erinevad puuetega inimeste organisatsioonid ja erialaliidud. Arutelud kestsid ligi aasta.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMe aasta aega arutasime erinevate erialaseltsidega. L\u00f5puks saime eelk\u00f5ige k\u00e4tte m\u00f5ttemalli, mitte lihtsalt tehniliste n\u00f5uete nimekirja.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Selleks kaardistati erinevad kasutajaprofiilid ning nende liikumisteekonnad l\u00e4bi hoone. Kasutati intervjuusid ja paikvaatlusi ning anal\u00fc\u00fcsiti, kuidas inimesed tegelikult teenuseid kasutavad. Alles seej\u00e4rel hakati otsima ruumilisi lahendusi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Riigimaja ligip\u00e4\u00e4setavuse elemendid. Allikas: Riigi Kinnisvara AS, www.riigimaja.ee<\/sub><\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

Sama l\u00e4henemist kasutab K\u00e4rt ka t\u00e4na Seewaldi tulevikuvisiooni loomisel.<\/p>\n\n\n\n

Seewaldi visiooni loomisel kaasati Antropoloogia Keskus, kellega koost\u00f6\u00f6s tehti kogukonnauuring: korraldati intervjuusid ja fookusgrupi arutelusid ning viidi noortega l\u00e4bi s\u00fcvah\u00e4ng. S\u00fcvah\u00e4ng on uurimismeetod, mille k\u00e4igus veedetakse noortega aega nende igap\u00e4evases keskkonnas. Seewaldis liiguti koos piirkonnas ning r\u00e4\u00e4giti linnast, noorte igap\u00e4evaelust ja sellest, mida nad linnaruumis v\u00e4\u00e4rtustavad. Noorte kaasamist peab K\u00e4rt eriti oluliseks, kuna just neile uut keskkonda luuaksegi.<\/p>\n\n\n\n

\u201eSellest s\u00fcnnib hoopis teistsugune teadmine kui k\u00fcsimustikest. Mitte see, mida inimesed arvavad, et nad teevad, vaid saad vahetult arutleda ja kuulda, kuidas nad ruumi p\u00e4riselt kasutavad,\u201c kirjeldab K\u00e4rt \u00fcht v\u00f5imalikku t\u00f6\u00f6riista, mida suuremate ehitusprojektide puhul kasutada.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

V\u00e4ikesed detailid m\u00e4\u00e4ravad palju<\/h3>\n\n\n\n

N\u00e4iteks v\u00f5ivad puutetundlikud kohviautomaadid olla n\u00e4gemispuudega inimese jaoks kasutud, samal ajal kui f\u00fc\u00fcsiliste nuppudega masinat on v\u00f5imalik \u00f5ppida kasutama ka ilma n\u00e4gemata.<\/p>\n\n\n\n

Samamoodi aitab lihtne kontrast. N\u00e4iteks teist v\u00e4rvi kapinupud, segistid, valamud v\u00f5i pingid aitavad ruumis orienteeruda nii n\u00f5rgenenud n\u00e4gemise kui ka v\u00e4rvipimeduse korral.<\/p>\n\n\n\n

\u201eNeed on v\u00e4ikesed asjad, aga kui sa neid alguses l\u00e4bi ei m\u00f5tle, on hiljem v\u00e4ga kallis \u00fcmber teha,\u201c \u00fctleb K\u00e4rt.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks kardetakse sageli, et ligip\u00e4\u00e4setavust toetavad lahendused on justkui keskkonda sobimatud lisavidinad.<\/p>\n\n\n\n

\u201eRummu karj\u00e4\u00e4ris tegime k\u00f5ik hotellitoad ligip\u00e4\u00e4setavaks. Olen hoidnud k\u00fclastajate tagasisidel silma peal ning tubade hinnang Booking.com-is on 9,7. \u00dckski klient ei ole kurtnud, et tualettruumi paigaldatud invavarustus oleks ebameeldiv. Vastupidi \u2013 k\u00fclastajad hindavad avarat ja suurt vannituba. Seega ei pea ligip\u00e4\u00e4setava keskkonna loomisel tegema j\u00e4releandmisi. Lahendused tuleb lihtsalt algusest peale paremini l\u00e4bi m\u00f5elda.\u201c<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\"\"
Rummu karj\u00e4\u00e4ri hotellituba. Nii elutoam\u00f6\u00f6bel kui ka vannituba on lahendatud ligip\u00e4\u00e4setavusn\u00f5udeid j\u00e4rgides. Allikas: K\u00e4rt Vabrit<\/em><\/sub><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\n

Viit peab aitama, mitte muljet avaldama<\/h3>\n\n\n\n

K\u00e4rdi hinnangul tehakse \u00fcks sagedasemaid \u00fclepingutusi infoviitadel. Tema s\u00f5nul ei peaks viit olema disainielement v\u00f5i osa br\u00e4ndingust, vaid eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6riist, mis aitab inimesel kiiresti \u00f5ige koha \u00fcles leida.<\/p>\n\n\n\n

Linnapildis kohtab sageli aga hoonete nimetusi ja viitasid, millest on raske aru saada isegi terava n\u00e4gemise ja hea lugemisoskusega inimesel. Seejuures peame arvestama, et meie seas on ka inimesi, kellel on kirjutatud teabe m\u00f5istmine veelgi keerulisem.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMina saan l\u00f5puks aru, aga kui inimese lugemisoskus on n\u00f5rgem v\u00f5i tal on kognitiivne erip\u00e4ra, v\u00f5ib ta viida k\u00f5rval seista ega pruugi m\u00f5ista, et on j\u00f5udnud \u00f5igesse kohta,\u201c kirjeldab K\u00e4rt.<\/p>\n\n\n\n

Tema s\u00f5nul ei tohiks viidandus olla koht, kus arhitekt v\u00f5i arendaja p\u00fc\u00fcab loetavuse arvelt loominguline olla.<\/p>\n\n\n\n

Teise n\u00e4itena meenutab ta aastatetagust spaak\u00fclastust, kus saunade nimetused olid \u201eMetsavahi saun\u201c ja \u201eKarjapoisi saun\u201c. Alles ingliskeelne t\u00f5lge selgitas, milliste saunadega tegemist oli. \u201eMa ei taha sauna ust lahti teha, et teada saada, kas tegu on Soome sauna v\u00f5i aroomisaunaga,\u201c \u00fctleb K\u00e4rt. Viida eesm\u00e4rk on juhatada inimene \u00f5igesse kohta \u2013 selleks ei ole vaja sellega m\u00e4ngida.<\/p>\n\n\n\n

Hea viidandus peaks tema s\u00f5nul r\u00e4\u00e4kima inimese, mitte br\u00e4ndi keeles.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\"\"
Roseni maja silt ja sauna viit. Allikas: K\u00e4rt Vabrit<\/em>
<\/sub><\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\n

Oluline on l\u00e4bi m\u00f5elda ka punased jooned<\/h3>\n\n\n\n

\u201eK\u00f5igepealt tuleb panna paika p\u00f5him\u00f5tted \u2013 need punased jooned, millest \u00fcle ei minda.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Riigimajade puhul t\u00e4hendas see n\u00e4iteks kokkulepet, et ligip\u00e4\u00e4setavus ei ole koht, kust eelarve pingestudes kokku hoida. Kui eesm\u00e4rk on luua keskkond, kus k\u00f5ik inimesed saavad hakkama, siis sellest p\u00f5him\u00f5ttest ei taganeta.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4rdi s\u00f5nul tuleb need p\u00f5him\u00f5tted enne projekteerimist ka v\u00f5imalikult t\u00e4pselt s\u00f5nastada. K\u00f5ik arendusmeeskonnas kokku lepitud p\u00f5him\u00f5tted tuleb t\u00f5lkida projekteerijale arusaadavaks l\u00e4hte\u00fclesandeks.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMulle v\u00e4ga meeldib Hundipea l\u00e4henemine, mille keskmes on empaatia. Samas peame v\u00e4ga selgelt kirjeldama, mida empaatia ruumiloomes tehniliselt t\u00e4hendab. Kas see t\u00e4hendab ligip\u00e4\u00e4setavuse n\u00f5uete t\u00e4itmist, n\u00e4iteks tugevamaid kontraste n\u00e4gemispuudega inimestele, rahulikumaid v\u00e4rvilahendusi kognitiivsete erivajadustega inimestele, silmusv\u00f5imendeid teeninduspunktides kuulmispuudega inimestele v\u00f5i k\u00e4etugedega pinke liikumisraskustega inimestele? V\u00f5i t\u00e4hendab see midagi muud,\u201c loetleb ta. \u201eOluline on, et meie seatud v\u00e4\u00e4rtused j\u00f5uaksid konkreetsete tehniliste lahendusteni, mida projekteerijad saavad oma t\u00f6\u00f6s aluseks v\u00f5tta.\u201c<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4rdi s\u00f5nul on just projekteerimisele eelnev etapp see koht, kus selliseid otsuseid teha. \u201eProjekti alguses on otsuseid k\u00f5ige lihtsam ja odavam teha. Kui valed valikud avastatakse alles p\u00e4rast hoone valmimist, v\u00f5ib nende parandamine minna v\u00e4ga kalliks. \u00dcheksa korda m\u00f5\u00f5da ja \u00fcks kord l\u00f5ika \u2013 see p\u00f5him\u00f5te kehtib ka ruumiloomes.\u201c<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\"\"
Fotol K\u00e4rt Vabrit<\/sub><\/em>, erakogu<\/em><\/sub><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\n

\u00c4ra pusi \u2013 k\u00fcsi<\/h3>\n\n\n\n

Ka kasutajate vajadusi ei saa alati ette \u00e4ra arvata. M\u00f5nikord on k\u00f5ige lihtsam lahendus lihtsalt k\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKardetakse h\u00e4sti palju k\u00fcsida. Arendajad kardavad kogukonda. Kohalik omavalitsus v\u00f5ib arendajaid umbusaldada. Elanikud tunnevad vahel, et nende arvamust k\u00fcsitakse ainult linnukese kirja saamiseks. Sellest s\u00fcnnib n\u00f5iaring, kus k\u00f5ik muutuvad ettevaatlikuks.\u201c<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4rdi s\u00f5nul on oluline, et k\u00fcsimine ei j\u00e4\u00e4ks formaalsuseks. Kui inimestelt k\u00fcsitakse arvamust, tuleb neile ka selgitada, kuidas nende m\u00f5tted projekti m\u00f5jutasid.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Loo p\u00e4ise foto: <\/em><\/sub>Riigimaja ligip\u00e4\u00e4setavuse elemendid. Allikas: Riigi Kinnisvara AS, www.riigimaja.ee<\/sub><\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui r\u00e4\u00e4kida ligip\u00e4\u00e4setavusest, j\u00f5uab jutt sageli kaldteede, liftide ja tehniliste n\u00f5ueteni. K\u00e4rt Vabriti hinnangul on see aga ainult v\u00e4ike osa tervikust. K\u00e4rdi s\u00f5nul v\u00f5ib hoone vastata k\u00f5igile n\u00f5uetele, kuid inimene ei pruugi seal ikkagi hakkama saada.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3286,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[42],"tags":[24],"class_list":["post-3254","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ligipaasetavus","tag-ligipaasetavus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3254","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3254"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3254\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3293,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3254\/revisions\/3293"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3254"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3254"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3254"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}