{"id":3060,"date":"2026-06-03T09:58:13","date_gmt":"2026-06-03T09:58:13","guid":{"rendered":"https:\/\/hundipea.ee\/?p=3060"},"modified":"2026-06-12T06:34:00","modified_gmt":"2026-06-12T06:34:00","slug":"hea-linn-ei-sunni-joonistades-see-sunnib-analuusist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/hea-linn-ei-sunni-joonistades-see-sunnib-analuusist\/","title":{"rendered":"Hea linn ei s\u00fcnni joonistades \u2013\u00a0see s\u00fcnnib anal\u00fc\u00fcsist"},"content":{"rendered":"\n

Pluss Arhitektide arhitekt ja partner Jaan Jagom\u00e4gi on Hundipea planeerimis- ja visualiseerimisprotsessiga seotud olnud ligi k\u00fcmme aastat. Tema t\u00f6\u00f6 ei alga pildist, vaid k\u00fcsimustest. Kui tihe peab linn olema, et \u00fchistransport \u00e4ra tasuks? Kuhu langeb vari? Kust puhub tuul? Visualiseeringud on selle aastatepikkuse m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 n\u00e4htav tulemus, mitte l\u00e4htepunkt. R\u00e4\u00e4gime visualiseeringutest, Tallinna kuldse miili arengust ja sellest, mis teeb linnast p\u00e4riselt toimiva terviku.<\/h3>\n\n\n\n
\n

\u00dches viimatises loos kirjutasime sellest, et Hundipea esimene detailplaneering sai Tallinna linnavolikogult 19. m\u00e4rtsil rohelise tule. See t\u00e4hendab lihtsustatult, et raam, mis m\u00e4\u00e4rab, kui palju ja millistel p\u00f5him\u00f5tetel ehitada, on paigas.<\/p>\n\n\n\n

Aga detailplaneeringu juures on alati ka pildid. Visualiseeringud. Rahvakeeli renderid. Mis need tegelikult on ja mida mitte? Sageli v\u00f5etakse neid kui lubadust, kuigi tegelikult on need eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6riist, millega tehakse ruumiline m\u00f5te arusaadavaks.<\/em>

“Hundipea planeerimine on olnud piisavalt pikk protsess, mille k\u00e4igus oleme ise palju \u00f5ppinud. Eelk\u00f5ige seda, millised tegurid kujundavad t\u00e4nap\u00e4evase linnakeskkonna toimimist ja kvaliteeti,” \u00fctleb Jaan.<\/p>\n\n\n\n

Loomeprotsessi algust kirjeldab ta omamoodi v\u00e4ljakutsena: “Projekt, mis t\u00e4naseks kannab Hundipea nime, sai meie jaoks alguse teadliku ja proaktiivse algatusena, mitte tavap\u00e4rase tellimusprojektina. Olime sarnaseid mere\u00e4\u00e4rseid linnaruume l\u00e4bi m\u00e4nginud mitmetel arhitektuuriv\u00f5istlustel nii siin- kui sealpool Soome lahte, j\u00f5udnud tippu, kuid “loosi tahtel” j\u00e4\u00e4nud korduvalt napilt teiseks. Ideed ise tundusid samas k\u00fcpsed. Seet\u00f5ttu otsustasime h\u00e4rjal sarvist haarata ja pakkusime koos Indrek Allmanniga Paljassaares asuva sadamaala maaomanikele oma n\u00e4gemuse kliimaneutraalsest linnaosast. Suurimaks v\u00e4ljakutseks oli alguses siduda ambitsioonikas ruumiline visioon realistlike arendustingimuste ja etapilise teostatavusega.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Seosed, tihedus ja toimiv linn<\/h4>\n\n\n\n

Tallinnas on Jaani s\u00f5nul selgelt n\u00e4ha, kuidas kujuneb v\u00e4lja mere\u00e4\u00e4rne telg. “On tekkimas selge mere\u00e4\u00e4rne kuldne miil lennujaamast l\u00e4bi kesklinna kuni ranna\u00e4\u00e4rsete linnaosadeni,” kirjeldab Jaan.<\/p>\n\n\n\n

Tema s\u00f5nul t\u00e4hendab see eelk\u00f5ige seoseid ja nende loomist, kuidas erinevad funktsioonid omavahel t\u00f6\u00f6tavad, kui tihedad need peaksid olema ja kuidas need oleksid k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n\n\n\n

Selle k\u00f5rval on sama oluline energiat\u00f5husus. K\u00fcsimus on, kuidas kasutada p\u00e4ikese ja tuuleenergiat nii, et see ei l\u00e4heks raisku ja oleks keskkonna loomulik osa. Hundipea puhul on varasemad planeeringud v\u00f5etud osadeks lahti ja s\u00fcvitsi anal\u00fc\u00fcsitud. Uuritud on, kuidas hoonete paigutus tagab v\u00f5imalikult hea p\u00e4ikesevalguse k\u00f5ikidele korteritele, kuidas v\u00e4ltida \u00fclekuumenemist ja kuumasaari ning kuidas kujundada t\u00e4navav\u00f5rk nii, et ei tekiks ebamugavaid tuulekoridore.<\/p>\n\n\n\n

Sama oluline on olnud liikumine. Kuidas siduda ala \u00fchistranspordiga, kas sinna p\u00e4\u00e4seb trammi v\u00f5i (linna)rongiga ja kuidas on \u00fchendused lennujaama ning teiste linnaosadega.<\/p>\n\n\n\n

“Kui \u00fchendused ei toimi, ei pruugi loodud visioon reaalsusele vastata,” \u00fctleb Jaan. Just siin muutub anal\u00fc\u00fcs v\u00e4ltimatuks.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Anal\u00fc\u00fcs ehitab idee<\/h4>\n\n\n\n

Hundipea planeerimisprotsessis on teadus ja anal\u00fc\u00fcs k\u00e4inud visiooni loomisega k\u00e4sik\u00e4es. Panustatud on k\u00f5ikv\u00f5imalikesse arvutustesse ja stsenaariumitesse ning tehtud viis aastat tagasi koost\u00f6\u00f6d teiste seas ka tehnoloogiaettev\u00f5ttega Siemens Mobility, kes n\u00e4gi Pluss Arhitektide p\u00f6\u00f6rdumise peale Tallinnas kui e-riigi pealinnas sobivat keskkonda, kus oma lahendusi katsetada.<\/p>\n\n\n\n

“Nende jaoks oli Baltikum tol hetkel veel avastamata turg ning meie initsiatiivil k\u00e4sitleti Hundipea kontekstis kogu P\u00f5hja-Tallinna \u00fchistranspordis\u00fcsteemi toimimist ja arengumudelit terviklikult.” Jaan toob v\u00e4lja, et oli virgastav kuulata, kuidas varasemad ideed, sealhulgas kiire \u00fchistranspordi vajadus, said Euroopa juhtivalt valdkonna eksperdilt andmete ja anal\u00fc\u00fcsi kaudu kinnitust.<\/p>\n\n\n\n

Tema enda magistrit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitles Tallinna \u00fchistransporti f\u00fc\u00fcsika potentsiaaliv\u00e4ljade teooria kaudu, arvutades v\u00e4lja optimaalse lahenduse kiire liikumise loomiseks linnas. Sama loogika tuleb tagasi ka t\u00e4nases arutelus: “Kui linn saavutab piisava tiheduse, suurusj\u00e4rgus 10 000\u201315 000 inimest ruutkilomeetri kohta, muutub v\u00f5imalikuks pakkuda kiireid ja toimivaid \u00fchendusi erinevate linnaosade vahel”.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Pildi ja m\u00f5tte vahele j\u00e4\u00e4v ruum<\/h4>\n\n\n\n

Aga mida need pildid detailplaneeringute juures tegelikult t\u00e4hendavad? “Arhitektina kasutaksin s\u00f5na visualiseering,” \u00fctleb Jaan. “Need loovad ettekujutuse. Teevad ruumi m\u00f5tte arusaadavaks.”<\/p>\n\n\n\n

“Visualiseeringud ei ole otsesed lubadused, vaid arhitekti t\u00f6\u00f6vahend, mille kaudu tehakse visioon, m\u00f5tted ja ruumilised otsused visuaalselt arusaadavaks. Kui lood visiooni, lood inimesele ettekujutuse, mis on selle ruumi arhitektuurne idee,” kirjeldab ta.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Hundipea visualiseering, Pluss Arhitektid<\/sup><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ta toob siia k\u00f5rvale ka Saarineni Suur-Tallinna visiooni, m\u00e4rkides, et t\u00f6\u00f6 olemus ei ole muutunud, vaid vahendid, millega neid edasi antakse. Kui Saarinenil oleksid olnud t\u00e4nased t\u00f6\u00f6riistad, oleks ta suure t\u00f5en\u00e4osusega kasutanud ka tehisintellektil p\u00f5hinevaid visualiseerimis- ja videolahendusi.

Jagom\u00e4gi arvab, et “render” on pigem tehniline m\u00f5iste. See t\u00e4hendab sisuliselt hetke, kus programmis vajutatakse nuppu ja mudelist tehakse kuvat\u00f5mmis sellest, mis on parasjagu digitaalses mudelis olemas. Ent see pole l\u00f5pptulemus. “See on alus, millest hakkab edasi arenema arhitekti m\u00f5te ja loominguline protsess,” \u00fctleb ta. Render on sisend, millest hakkab alles kujunema visualiseering ehk tervik, mis aitab inimesel ruumist aru saada ja end sellesse ette kujutada.<\/p>\n\n\n\n

Ka visualiseerimise viisid on ajas muutunud. Vahepeal oli selge suund liikuda virtuaalreaalsuse ja 3D-prillide suunas, kuid Jaani hinnangul ei anna see alati soovitud tulemust. Seet\u00f5ttu peab ta k\u00f5ige m\u00f5jusamaks j\u00e4tkuvalt videomeediumit kui teadlikult juhitud vaadet ruumile, mis annab edasi arhitekti ideed. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

Linn ei ole projekt, vaid tervik<\/h4>\n\n\n\n

Hundipea juures r\u00f5\u00f5mustab Jaani k\u00f5ige rohkem m\u00f5tteviis ja koost\u00f6\u00f6 k\u00f5ikide heade ettev\u00f5tjatega, kes seda paika rajavad.<\/p>\n\n\n\n

“Tahe teha asju teistmoodi ja valmisolek sellesse sisuliselt panustada on olnud keskne. Hea on n\u00e4ha, et on kujunemas avatud m\u00f5tteviisiga tegijate ring, kes k\u00e4sitleb Eestit osana laiemast P\u00f5hja-Euroopa v\u00e4\u00e4rtusruumist. Need ei v\u00e4ljendu ainult arhitektuuris, vaid ka igap\u00e4evastes \u00fchiskondlikes hoiakutes, millele otsitakse l\u00e4bim\u00f5eldud ja kontekstip\u00f5hist ruumilist v\u00e4ljendust.”<\/p>\n\n\n\n

“Hundipeale on kujunemas inimm\u00f5\u00f5tmeline keskkond, mis on mitmes suunas veega seotud ja sellele avatud. V\u00e4iksemad kanalid on l\u00f5imitud hoonestusega, luues vahetu kontakti veeruumiga ning avades meie rannikule omase saarelise struktuuri. Oluline v\u00e4\u00e4rtus on ka otsene ligip\u00e4\u00e4s veele, sealhulgas v\u00e4ikelaevadega, mis toetab mere\u00e4\u00e4rset eluviisi.”<\/p>\n\n\n\n

Ja see viimane on Jaani hinnangul ruumikvaliteet, mis annab Tallinnale konkurentsitu eelise mitmete teiste l\u00e4hinaaberriikide pealinnade ees.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

“Linnaruumi tuleb k\u00e4sitleda tervikliku organismina. See on l\u00e4henemine, mida Eestis on seni v\u00e4he rakendatud,” \u00fctleb Jaan.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Finger structure: tihedus ja mitmekesisus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

R\u00e4\u00e4kides sellest, mis teeb linnast p\u00e4riselt toimiva terviku, toob Jagom\u00e4gi n\u00e4ite P\u00f5hjamaade linnaplaneerimisest. Stockholm, Kopenhaagen ja Helsingi on k\u00f5ik arenenud nn finger structure<\/em>‘i p\u00f5him\u00f5ttel \u2013 linn kasvab nagu peopesa koos s\u00f5rmedega.

Peopesas on tihedamad keskused, kust “s\u00f5rmed” liiguvad v\u00e4lja. Nendes s\u00f5lmpunktides on piisav inimtihedus, et toetada kiiret \u00fchistransporti, olgu selleks tramm, metroo v\u00f5i muu lahendus. Samas nende “s\u00f5rmede” vahele j\u00e4\u00e4b h\u00f5redam ruum, rohkem rohelust, parke ja elamupiirkondi. See t\u00e4hendab, et linnaruumis tekib tasakaal: \u00fchelt poolt tihedad keskused, kus toimub elu, ja teiselt poolt rahulikumad alad, kuhu on v\u00f5imalik kiiresti j\u00f5uda.<\/p>\n\n\n\n

“Sisuliselt on sul jalgrattas\u00f5idu kaugusel kiirest liikumiss\u00f5lmest v\u00f5imalus v\u00e4ga ruttu j\u00f5uda looduslikku keskkonda,” kirjeldab ta. See t\u00e4hendab, et linn ei pea olema \u00fchtlaselt tihe. “Tihedus ei olegi v\u00f5ib-olla nii suur, aga ta on kontsentreeritud v\u00e4ga targalt v\u00e4ga \u00f5igetesse kohtadesse,” \u00fctleb Jagom\u00e4gi.<\/p>\n\n\n\n

Selline \u00fclesehitus v\u00f5imaldab linnal toimida tervikuna h\u00e4sti, ilma liigse jalaj\u00e4ljeta, aga samal ajal annab inimestele ka ruumi ja mitmekesisust.<\/p>\n\n\n\n

Ta toob n\u00e4itena, et sul v\u00f5ib olla Kadriorg oma parimas t\u00e4henduses v\u00f5i Kalamaja, aga selleks, et seal oleks elu, on vaja ka tihedust kuskil mujal.  “Kalamaja hoonetest ei tule kunagi seda hulka inimesi, kes seal majade all neid \u00e4ritegevusi \u00fcleval hoiavad, Kalamaja teenindab laiemat linnaruumi,” \u00fctleb ta. Hundipea on planeeritud just selliseks s\u00f5lmpunktiks P\u00f5hja-Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5ttes taandub see \u00fchele p\u00f5him\u00f5ttele:  “See on mitmekesisuste sidumine.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Ruum ei ole kunagi neutraalne<\/h4>\n\n\n\n

“Hundipea ei ole pelgalt \u00fche arendaja realiseeritav ruutmeetrite kogum.” Jaan lisab, et tegemist ei ole \u00fcksiku arendusega, vaid keskkonnaga, kus transport, energiat\u00f5husus, tuule- ja p\u00e4ikesetingimused ning igap\u00e4evane liikumine on tervikuna l\u00e4bi m\u00f5eldud. “Sa ei saa siit organismist mingeid osasid lihtsalt v\u00e4lja v\u00f5tta,” kirjeldab ta ning lisab: “Ruum ei ole kunagi neutraalne. Ta suunab, soosib v\u00f5i takistab. Arhitekti vastutus on teha need valikud teadlikult.”<\/p>\n\n\n\n

Visualiseering ei ole seega lubadus valmis linnast, vaid viis m\u00f5ista, milliseid valikuid ruumi loomisel tehakse.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pluss Arhitektide arhitekt ja partner Jaan Jagom\u00e4gi on Hundipea planeerimis- ja visualiseerimisprotsessiga seotud olnud ligi k\u00fcmme aastat. Tema t\u00f6\u00f6 ei alga pildist, vaid k\u00fcsimustest. Kui tihe peab linn olema, et \u00fchistransport \u00e4ra tasuks? Kuhu langeb vari? Kust puhub tuul? Visualiseeringud on selle aastatepikkuse m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 n\u00e4htav tulemus, mitte l\u00e4htepunkt.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3063,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[35,29],"tags":[],"class_list":["post-3060","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-visioon","category-liikuvus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3060","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3060"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3060\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3072,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3060\/revisions\/3072"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3063"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3060"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3060"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3060"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}