Vestlus algas ilust<\/h4>\n\n\n\n\nSiim Sultson meenutas sissejuhatuseks Kaja Pae varasemat artiklit ja palus tal s\u00f5nastada, mis oli selle keskne s\u00f5num. “Ilu on kliimakriisis tugevalt alahinnatud v\u00e4\u00e4rtus,”1<\/sup> k\u00f5las Kajalt.<\/p>\n\n\n\nTa t\u00e4psustas, et ilu ei tohiks m\u00f5ista pealispindsena. “Kui ruum on t\u00e4henduslik, kultuuriliselt ja inimlikult k\u00f5netav, siis me hoiame seda. Hoolitseme selle eest. Selline keskkond on j\u00e4tkusuutlikum. Ajalooline linnaehitus n\u00e4itab, et mitmekesised ja esteetiliselt nauditavad keskkonnad p\u00fcsivad kauem.”<\/p>\n\n\n\n
Siit j\u00f5udis arutelu hoonete elueani. Kaja viitas Taani uuringule, mis n\u00e4itab, et hoonete eluiga on l\u00fchenemas. Praegu ehitatavate majade prognoositav eluiga on l\u00fchem kui sajandi alguses ehitatud hoonetel. Siim k\u00fcsis: kas see on kiirmood? Kaja vastas, et v\u00f5ib nii \u00f6elda k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hundipea.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/RENE-LUTTERUS-5989-1024x683.jpg\")
Kaja Pae (paremal) ja Oliver Alver<\/sup><\/sub><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\nOliver Alver lisas siia teise vaatenurga. Tema s\u00f5nul ei pruugi k\u00fcsimus olla ainult moes. Sageli \u00fctleb Excel, et lihtsam ja odavam on vana lammutada ja uus ehitada. See ei ole esteetiline valik, vaid rehkendusp\u00f5hine l\u00e4henemine.<\/p>\n\n\n\n
Kaja andis vastukaaluks m\u00f5tteainest, et Exceleid on erinevaid. “S\u00f5ltub, kes Exceli teeb ja millist tausts\u00fcsteemi arvesse v\u00f5tab. Kui mentaliteet on arendada kiiresti ja k\u00e4be m\u00fc\u00fca, siis Excel \u00fctleb \u00fcht. Kui mentaliteet on ehitada piirkondi, mida antakse \u00fc\u00fcrile, kus luuakse kogukonda, siis tuleb Excelist v\u00e4lja hoopis teine tulemus. Siis tulevad sealt samamoodi ruumi kvaliteedip\u00f5him\u00f5tted, kui olla piisavalt osav t\u00f5lgendaja.”<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\nKas kvaliteeti saab seadusesse lisada? <\/h4>\n\n\n\n
Vestlus liikus edasi k\u00fcsimusele, kas ruumikvaliteedi kriteeriumid peaksid olema seadusega reguleeritud. Vandeadvokaat Sandra Mikli r\u00f5hutas, et seaduses ei ole soovitusi, seal on kohustused. Kui n\u00f5ue kirjutatakse seadusesse, tuleb seda t\u00e4ita, sest seaduses ei ole valikulisi norme. Kui n\u00f5ue on ja kui seda ei t\u00e4ideta, j\u00e4rgneb j\u00e4relevalve. K\u00fcsimus on, milliseid ja mis ulatusega kohustusi \u00fchiskond endale soovib. Iga kvaliteedikritieerium toob kaasa ka b\u00fcrokraatia.<\/p>\n\n\n\n
Siin lisas linnaplaneerija Oliver praktiku tasandi. “Planeeringuvaidlustes on eraomaniku huvide kaitse v\u00e4ga tugev. Avaliku ruumi funktsionaalsuse ja terviklikkuse eest seismine on seevastu m\u00e4rksa n\u00f5rgem. Kui seaduses on \u00fcldisemad kvaliteedip\u00f5him\u00f5tted, v\u00f5ib see teatud olukordades aidata omavalitsusel seista parema ruumi eest.” Samas tunnistas ta, et iga uus n\u00f5ue t\u00e4hendab ka b\u00fcrokraatiat ning menetluste keerukust.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\nHea ruum pole siiski midagi m\u00fcstilist<\/h4>\n\n\n\n
“Kvaliteetne ruum ei ole mingisugune m\u00fcstiline asi v\u00f5i must kast. Me teame v\u00e4ga h\u00e4sti, mis komponentidest see koosneb. Ilu ei tasu m\u00fcstifitseerida, sest see v\u00f5ib j\u00e4tta vale ettekujutuse,” \u00fctles Kaja Pae konkreetselt. <\/p>\n\n\n\n
Ta loetles siinkohal \u00fcles hea ruumi kriteeriumid, milleks olid: hea ruum peab olema majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust lisav, keskkonnas\u00e4\u00e4stlik ja funktsionaalne. “Lisaks peab ruum s\u00fcndima kaasavalt, arvestama asukoha erip\u00e4ra ja konteksti ning olema esteetiline ja mitmekesine. Kui selline komplekt kokku panna ja neid p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rjepidevalt j\u00e4lgida, on suhteliselt t\u00f5en\u00e4oline, et tulemus on hea. See ei ole midagi juhuslikku ega tunnetuslikku, vaid teadlik valikute s\u00fcsteem.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\nAinult tihedus ei ole eesm\u00e4rk, tegevused ja funktsioonid peavad juures olema <\/h4>\n\n\n\n
Vestlus laienes riiklikule tasandile. Kaja t\u00f5i sisse \u00fcleriigilise planeeringu “Eesti 2050” uuringud, kus v\u00f5rreldi hajusat ja kompaktset arengut. Tulemuseks oli, et kompaktne areng on \u00fchiskonnale aastas keskmiselt 150\u2013300 miljonit eurot soodsam. See on majanduslik argument. Samas r\u00f5hutas ta, et inimese ps\u00fchholoogilised vajadused ei t\u00e4henda automaatselt lihtsalt tihedust. Kvaliteetse ruumi p\u00f5him\u00f5tted aitavad tagada, et kompaktne asularuum oleks inimesele meeldiv ja inimm\u00f5\u00f5tmeline.<\/p>\n\n\n\n
Oliver lisas, et tihe linnaruum ei ole iseenesest hea. Kui “tihedus” muutub lihtsalt brutopinna lisamiseks, v\u00f5ib tasakaal kaduda. Tema s\u00f5nul on parem \u00f6elda, et hea linn on see, kus on midagi teha. Tegevus ja funktsioon loovad linnaruumi v\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hundipea.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/RENE-LUTTERUS-5922-1024x683.jpg\")
Vasakult: Sandra Mikli, Oliver Alver ja Kaja Pae<\/sup><\/sub><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n\n\nIga kord nullist?<\/h4>\n\n\n\n
Kaja \u00fctles, et meil on riik olnud \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta, kuid paljud suuremate arenduste vaidlused algavad ikka justkui tasemelt, kus vaieldakse selle \u00fcle, kust poolt p\u00e4ike t\u00f5useb. Kui \u00fchiskond lepib kokku \u00fcldistes ruumikvaliteedi p\u00f5him\u00f5tetes, millest l\u00e4htumine suure t\u00f5en\u00e4osusega annab hea ruumi \u2013 majanduslikult, \u00fchiskondlikult ja inimese jaoks meeldiva \u2013, siis oleks rumal lasta igal kogukonnal seda protsessi uuesti nullist l\u00e4bi teha.<\/p>\n\n\n\n
Kaja m\u00e4rkis, et Hundipeal on leiutamisprotsessi tehtud mitmeid aastaid. Riigi tasandil s\u00f5nastatud p\u00f5him\u00f5tted annavad suuna, kuid kohalikul tasandil tuleb need sisustada. Naabruskonna k\u00e4siraamat on n\u00e4ide sellest, kuidas \u00fcldised suunad t\u00f5lgitakse konkreetseks tegevuseks.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\nHalb ruum ei ole neutraalne<\/h4>\n\n\n\n
Arutelu l\u00f5puosas toodi sisse veel \u00fcks oluline m\u00f5\u00f5de. Eestis ehitatakse igal aastal umbes nelja miljardi euro eest. Halb ruum ei ole neutraalne. Kui ehitada \u00fchek\u00fclgset ja l\u00e4bim\u00f5tlemata keskkonda, tekib \u00fchiskonnale kulu \u2013 tervisekulu, taristukulu, keskkonnakulu, majanduskulu. Kui see sama maht investeerida l\u00e4bim\u00f5eldult ja kvaliteetselt, v\u00f5imendub inimeste tervis, toimetulek ja majanduslik tasuvus.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\nHea ruum on teadlike valikute tulemus<\/strong><\/h4>\n\n\n\nVestlus ei andnud mustvalget vastust k\u00fcsimusele, kui palju ja kuidas peaks riik ruumikvaliteeti reguleerima. K\u00fcll aga j\u00e4i selgelt k\u00f5lama, et hea ruum ei teki juhuslikult \u2013 see on teadlike valikute tulemus, alates sellest, millist Excelit me aluseks v\u00f5tame, kuni selleni, kuidas me m\u00f5testame ilu, kogukonda ja avalikku ruumi.<\/p>\n\n\n\n
Neid valikuid saab teha teadlikumalt, kui need on kirja pandud. Hundipea naabruskonna k\u00e4siraamat s\u00fcndis vajadusest hoida pika arendusprotsessi fookuses see, mis p\u00e4riselt loeb \u2013 sotsiaalne ja igap\u00e4evane kvaliteet, mis teeb \u00fchest kohast toimiva naabruskonna. K\u00e4siraamatut saad uudistada siin.<\/a><\/p>\n<\/div>\n\n\n\nT\u00e4ispikk video arutelust on vaadatav siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
Siim Sultson meenutas sissejuhatuseks Kaja Pae varasemat artiklit ja palus tal s\u00f5nastada, mis oli selle keskne s\u00f5num. “Ilu on kliimakriisis tugevalt alahinnatud v\u00e4\u00e4rtus,”1<\/sup> k\u00f5las Kajalt.<\/p>\n\n\n\n Ta t\u00e4psustas, et ilu ei tohiks m\u00f5ista pealispindsena. “Kui ruum on t\u00e4henduslik, kultuuriliselt ja inimlikult k\u00f5netav, siis me hoiame seda. Hoolitseme selle eest. Selline keskkond on j\u00e4tkusuutlikum. Ajalooline linnaehitus n\u00e4itab, et mitmekesised ja esteetiliselt nauditavad keskkonnad p\u00fcsivad kauem.”<\/p>\n\n\n\n Siit j\u00f5udis arutelu hoonete elueani. Kaja viitas Taani uuringule, mis n\u00e4itab, et hoonete eluiga on l\u00fchenemas. Praegu ehitatavate majade prognoositav eluiga on l\u00fchem kui sajandi alguses ehitatud hoonetel. Siim k\u00fcsis: kas see on kiirmood? Kaja vastas, et v\u00f5ib nii \u00f6elda k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n Oliver Alver lisas siia teise vaatenurga. Tema s\u00f5nul ei pruugi k\u00fcsimus olla ainult moes. Sageli \u00fctleb Excel, et lihtsam ja odavam on vana lammutada ja uus ehitada. See ei ole esteetiline valik, vaid rehkendusp\u00f5hine l\u00e4henemine.<\/p>\n\n\n\n Kaja andis vastukaaluks m\u00f5tteainest, et Exceleid on erinevaid. “S\u00f5ltub, kes Exceli teeb ja millist tausts\u00fcsteemi arvesse v\u00f5tab. Kui mentaliteet on arendada kiiresti ja k\u00e4be m\u00fc\u00fca, siis Excel \u00fctleb \u00fcht. Kui mentaliteet on ehitada piirkondi, mida antakse \u00fc\u00fcrile, kus luuakse kogukonda, siis tuleb Excelist v\u00e4lja hoopis teine tulemus. Siis tulevad sealt samamoodi ruumi kvaliteedip\u00f5him\u00f5tted, kui olla piisavalt osav t\u00f5lgendaja.”<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n Vestlus liikus edasi k\u00fcsimusele, kas ruumikvaliteedi kriteeriumid peaksid olema seadusega reguleeritud. Vandeadvokaat Sandra Mikli r\u00f5hutas, et seaduses ei ole soovitusi, seal on kohustused. Kui n\u00f5ue kirjutatakse seadusesse, tuleb seda t\u00e4ita, sest seaduses ei ole valikulisi norme. Kui n\u00f5ue on ja kui seda ei t\u00e4ideta, j\u00e4rgneb j\u00e4relevalve. K\u00fcsimus on, milliseid ja mis ulatusega kohustusi \u00fchiskond endale soovib. Iga kvaliteedikritieerium toob kaasa ka b\u00fcrokraatia.<\/p>\n\n\n\n Siin lisas linnaplaneerija Oliver praktiku tasandi. “Planeeringuvaidlustes on eraomaniku huvide kaitse v\u00e4ga tugev. Avaliku ruumi funktsionaalsuse ja terviklikkuse eest seismine on seevastu m\u00e4rksa n\u00f5rgem. Kui seaduses on \u00fcldisemad kvaliteedip\u00f5him\u00f5tted, v\u00f5ib see teatud olukordades aidata omavalitsusel seista parema ruumi eest.” Samas tunnistas ta, et iga uus n\u00f5ue t\u00e4hendab ka b\u00fcrokraatiat ning menetluste keerukust.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n “Kvaliteetne ruum ei ole mingisugune m\u00fcstiline asi v\u00f5i must kast. Me teame v\u00e4ga h\u00e4sti, mis komponentidest see koosneb. Ilu ei tasu m\u00fcstifitseerida, sest see v\u00f5ib j\u00e4tta vale ettekujutuse,” \u00fctles Kaja Pae konkreetselt. <\/p>\n\n\n\n Ta loetles siinkohal \u00fcles hea ruumi kriteeriumid, milleks olid: hea ruum peab olema majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust lisav, keskkonnas\u00e4\u00e4stlik ja funktsionaalne. “Lisaks peab ruum s\u00fcndima kaasavalt, arvestama asukoha erip\u00e4ra ja konteksti ning olema esteetiline ja mitmekesine. Kui selline komplekt kokku panna ja neid p\u00f5him\u00f5tteid j\u00e4rjepidevalt j\u00e4lgida, on suhteliselt t\u00f5en\u00e4oline, et tulemus on hea. See ei ole midagi juhuslikku ega tunnetuslikku, vaid teadlik valikute s\u00fcsteem.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n Vestlus laienes riiklikule tasandile. Kaja t\u00f5i sisse \u00fcleriigilise planeeringu “Eesti 2050” uuringud, kus v\u00f5rreldi hajusat ja kompaktset arengut. Tulemuseks oli, et kompaktne areng on \u00fchiskonnale aastas keskmiselt 150\u2013300 miljonit eurot soodsam. See on majanduslik argument. Samas r\u00f5hutas ta, et inimese ps\u00fchholoogilised vajadused ei t\u00e4henda automaatselt lihtsalt tihedust. Kvaliteetse ruumi p\u00f5him\u00f5tted aitavad tagada, et kompaktne asularuum oleks inimesele meeldiv ja inimm\u00f5\u00f5tmeline.<\/p>\n\n\n\n Oliver lisas, et tihe linnaruum ei ole iseenesest hea. Kui “tihedus” muutub lihtsalt brutopinna lisamiseks, v\u00f5ib tasakaal kaduda. Tema s\u00f5nul on parem \u00f6elda, et hea linn on see, kus on midagi teha. Tegevus ja funktsioon loovad linnaruumi v\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n\n\n\n Kaja \u00fctles, et meil on riik olnud \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta, kuid paljud suuremate arenduste vaidlused algavad ikka justkui tasemelt, kus vaieldakse selle \u00fcle, kust poolt p\u00e4ike t\u00f5useb. Kui \u00fchiskond lepib kokku \u00fcldistes ruumikvaliteedi p\u00f5him\u00f5tetes, millest l\u00e4htumine suure t\u00f5en\u00e4osusega annab hea ruumi \u2013 majanduslikult, \u00fchiskondlikult ja inimese jaoks meeldiva \u2013, siis oleks rumal lasta igal kogukonnal seda protsessi uuesti nullist l\u00e4bi teha.<\/p>\n\n\n\n Kaja m\u00e4rkis, et Hundipeal on leiutamisprotsessi tehtud mitmeid aastaid. Riigi tasandil s\u00f5nastatud p\u00f5him\u00f5tted annavad suuna, kuid kohalikul tasandil tuleb need sisustada. Naabruskonna k\u00e4siraamat on n\u00e4ide sellest, kuidas \u00fcldised suunad t\u00f5lgitakse konkreetseks tegevuseks.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n Arutelu l\u00f5puosas toodi sisse veel \u00fcks oluline m\u00f5\u00f5de. Eestis ehitatakse igal aastal umbes nelja miljardi euro eest. Halb ruum ei ole neutraalne. Kui ehitada \u00fchek\u00fclgset ja l\u00e4bim\u00f5tlemata keskkonda, tekib \u00fchiskonnale kulu \u2013 tervisekulu, taristukulu, keskkonnakulu, majanduskulu. Kui see sama maht investeerida l\u00e4bim\u00f5eldult ja kvaliteetselt, v\u00f5imendub inimeste tervis, toimetulek ja majanduslik tasuvus.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n Vestlus ei andnud mustvalget vastust k\u00fcsimusele, kui palju ja kuidas peaks riik ruumikvaliteeti reguleerima. K\u00fcll aga j\u00e4i selgelt k\u00f5lama, et hea ruum ei teki juhuslikult \u2013 see on teadlike valikute tulemus, alates sellest, millist Excelit me aluseks v\u00f5tame, kuni selleni, kuidas me m\u00f5testame ilu, kogukonda ja avalikku ruumi.<\/p>\n\n\n\n Neid valikuid saab teha teadlikumalt, kui need on kirja pandud. Hundipea naabruskonna k\u00e4siraamat s\u00fcndis vajadusest hoida pika arendusprotsessi fookuses see, mis p\u00e4riselt loeb \u2013 sotsiaalne ja igap\u00e4evane kvaliteet, mis teeb \u00fchest kohast toimiva naabruskonna. K\u00e4siraamatut saad uudistada siin.<\/a><\/p>\n<\/div>\n\n\n\n T\u00e4ispikk video arutelust on vaadatav siin.<\/a><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\nKas kvaliteeti saab seadusesse lisada? <\/h4>\n\n\n\n
Hea ruum pole siiski midagi m\u00fcstilist<\/h4>\n\n\n\n
Ainult tihedus ei ole eesm\u00e4rk, tegevused ja funktsioonid peavad juures olema <\/h4>\n\n\n\n
Iga kord nullist?<\/h4>\n\n\n\n
Halb ruum ei ole neutraalne<\/h4>\n\n\n\n
Hea ruum on teadlike valikute tulemus<\/strong><\/h4>\n\n\n\n