{"id":2537,"date":"2026-01-05T11:56:00","date_gmt":"2026-01-05T11:56:00","guid":{"rendered":"https:\/\/hundipea.ee\/?p=2537"},"modified":"2026-01-05T12:46:22","modified_gmt":"2026-01-05T12:46:22","slug":"pohja-tallinna-tanane-suurim-hada-on-pendelranne-siin-kaiakse-magamas-hundipea-eesmark-on-seda-mustrit-poorata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/pohja-tallinna-tanane-suurim-hada-on-pendelranne-siin-kaiakse-magamas-hundipea-eesmark-on-seda-mustrit-poorata\/","title":{"rendered":"P\u00f5hja-Tallinna t\u00e4nane suurim h\u00e4da on pendelr\u00e4nne, siin k\u00e4iakse magamas \u2013\u00a0Hundipea eesm\u00e4rk on seda mustrit p\u00f6\u00f6rata"},"content":{"rendered":"\n
\n

Hundipea visiooni autor ja arhitekt Indrek Allmann \u00fctleb otse: linn kestab p\u00f5lvkondi, seega tuleb seda projekteerida nii, et see oleks toimiv ja inimlik ka siis, kui meid endid enam ammu pole. Hundipea puhul t\u00e4hendab see \u00fcht v\u00e4ga selget l\u00e4htekohta \u2013 inimene ei ole planeeringus k\u00f5rvaltegelane, vaid kogu loogika alguspunkt. Ja see algab t\u00f5siasjast, mida Allmann ei ilusta. P\u00f5hja-Tallinna t\u00e4nane suurim h\u00e4da on pendelr\u00e4nne. Siin k\u00e4iakse magamas. Siin ei t\u00f6\u00f6tata. Siit minnakse hommikul \u00e4ra ja tullakse \u00f5htul tagasi. Hundipea eesm\u00e4rk on seda mustrit p\u00f6\u00f6rata \u2013 luua linnaruum, kust tipptunnil ei minda, vaid kuhu tullakse.<\/h3>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

[Arvamuslugu ilmus originaalis 03.12.2025 v\u00e4ljaandes Edasi]<\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

Stardime numbritega<\/h4>\n\n\n\n

Avalikus arutelus k\u00e4ib ringi v\u00e4ga erinevaid prognoose elanike kasvu kohta \u2013 numbreid, mis Allmanni s\u00f5nul sageli dramatiseerivad olukorda. <\/p>\n\n\n\n

“Jah, on r\u00e4\u00e4gitud 40\u202f000 inimesest, kes justkui homme lisanduvad P\u00f5hja-Tallinnasse. Aga need numbrid p\u00f5hinevad metoodikal, mis on p\u00e4rit veel eilsest p\u00e4evast,” selgitab ta. “Kui vaadata t\u00e4nap\u00e4evast praktikat ja anal\u00fc\u00fcsida n\u00e4iteks Noblessnerit v\u00f5i Volta kvartalit, siis avastame, et seal elab tegelikult oluliselt v\u00e4hem inimesi maa-ala \u00fchiku kohta, kui detailplaneeringud kunagi ette n\u00e4gid. P\u00f5hjus on lihtne: lapsi s\u00fcnnib v\u00e4hem ja \u00fche inimese kohta arvestatav ruutmeetrimaht on t\u00e4na suurem kui vanades arvutustes, nii liigume justkui j\u00f5ukama Skandinaavia suunas.” <\/p>\n\n\n\n

Seet\u00f5ttu n\u00e4eb Allmann realistlikku stsenaariumi hoopis teistsugusena. “Arvutuslikult v\u00f5ib k\u00fcll \u00f6elda, et P\u00f5hja-Tallinnasse lisandub 40\u202f000 inimest, aga reaalsuses pigem kuni 27\u202f000 \u2013 kui sedagi. Ja mitte \u00fche p\u00e4evaga. See kasv toimub rohkem kui \u00fche inimp\u00f5lve jooksul, \u00fcle 25 aasta. On \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oline, et t\u00e4na elavad inimesed ei n\u00e4e seda muutust oma igap\u00e4evaelus \u00fcldse.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Millisest elanike arvust me Hundipea puhul r\u00e4\u00e4gime? <\/h4>\n\n\n\n

Me r\u00e4\u00e4gime umbes 6000 elanikust kahe kalda peale kokku, Paljassaare sadama-ala \u00fcmbrusaladega umbes 8000 elanikust. Koos t\u00f6\u00f6kohtadega liigub tulevikus Hundipeal igap\u00e4evaselt umbes 12\u202f000 inimest. <\/p>\n\n\n\n

See ei t\u00e4henda aga, et linnaplaneerijad peaksid vaatama ainult t\u00e4nast hetke. “Meie elukutses ongi sisse kirjutatud, et projekteerime linna mitte endale, vaid kellelegi teisele, kes tuleb p\u00e4rast meid. Ja me peame seda tegema v\u00f5imalikult targasti,” \u00fctleb Allmann. <\/p>\n\n\n\n

Hundipea kontekstis t\u00e4hendab see tema s\u00f5nul v\u00e4ga teadlikku ja l\u00e4bim\u00f5eldud erinevate maakasutusviiside suhet. “See, mis meid eristab teistest uusarendustest P\u00f5hja-Tallinnas, on suhteliselt tugev suunitlus \u00e4ripindadele ja \u00fchiskondlikule funktsioonile. Me loome t\u00f6\u00f6kohti ja me ootame t\u00f6\u00f6kohti.” <\/p>\n\n\n\n

“P\u00f5hja-Tallinna h\u00e4da ongi paljuski pendelr\u00e4nne. Inimestele meeldib seal magamas k\u00e4ia, aga t\u00f6\u00f6l k\u00e4iakse v\u00e4ga v\u00e4he. Ja veel v\u00e4hem inimesi t\u00f6\u00f6tab kodu l\u00e4hedal. Hundipea visioon on algusest peale olnud luua linnaruum, mis tekitab vastupidist r\u00e4nnet, et tipptundidel ei lahkutaks, vaid tuldaks. Et inimestel oleks v\u00f5imalik oma ettev\u00f5tlust ja t\u00f6\u00f6panust rakendada kodul\u00e4hedaselt. Ehk et v\u00e4hendada linnaossa sisse- ja v\u00e4ljaliikumiste arvu.” <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Teadliku strateegiata linnaruum ei hakka t\u00f6\u00f6le <\/h4>\n\n\n\n

“See on teadlik strateegia, mis on ennast t\u00f5estanud mitmel pool maailmas. Eesti kontekstis jah, me tuleme sellest modernistlikust linnaplaneerimisest, kus loodi suured magamispiirkonnad \u2013 \u00d5ism\u00e4ed, Lasnam\u00e4ed, Mustam\u00e4ed -, siis loodi mingisugused t\u00f6\u00f6kohtade piirkonnad, kus pidid paiknema tehased ja olid tossavad korstnad. Ja siis loodi sellised vahealad, kus paiknesid loomaaiad ja, ja kus olid pargid.” <\/p>\n\n\n\n

Kuid viimased aastak\u00fcmned on olnud Allmanni s\u00f5nul pigem stiihilised. “Viimased 30 aastat stiihilist linnaplaneerimist v\u00e4ljendub p\u00f5hiliselt selles, et need pargialad, linna “kopsud” ehitati t\u00e4is suhteliselt suvalist asja, v\u00e4ga tugevalt kaubanduspinda ja muud s\u00e4\u00e4rast, millest tunti puudust N\u00f5ukogude ajal.” <\/p>\n\n\n\n

Just seep\u00e4rast ei t\u00f6\u00f6ta ka k\u00f5ik \u00e4ripinnad automaatselt. “N\u00fc\u00fcd, linnaarhitektide tugeval n\u00f5udel, on hakanud planeeringutesse ilmuma n\u00f5uded, et hoonete esimestel korrustel peavad olema \u00e4ripinnad, mis on t\u00e4navale avatud, ja nii edasi \u2013 see k\u00f5ik on v\u00e4ga tore ja \u00f5ige. Aga samas \u2013 ka sellist n\u00f5uet mehhaaniliselt rakendades, see reaalsuses ei t\u00f6\u00f6ta. Mida me n\u00e4eme Haaberstis seal Rannam\u00f5isa tee \u00e4\u00e4res \u2013 kus elanikkonna tihedus on, hoolimata kortermajadest, siiski nii madal, et noh\u2026 esimese korruse kaubanduspind lihtsalt ei hakka t\u00f6\u00f6le. Rentnikud vahetuvad pidevalt. Eriti veel kontekstis, kus k\u00f5rval on suured kaubanduskirikud, mis j\u00f5u linnaruumist veelgi v\u00e4lja v\u00f5tavad ja sissepoole p\u00f6\u00f6ravad.” <\/p>\n\n\n\n

“Linnaplaneerimine on v\u00e4ga keeruline tegevus. V\u00e4ga palju erinevaid sisendeid peab selles arvestama, et ta ka praktiliselt t\u00f6\u00f6taks, mitte lihtsalt ei oleks ilus vaadata, kuigi. Ka ilus vaatamine ja m\u00f5nusus ning p\u00f5nevus on kindlasti hea linnaruumi v\u00e4ga olulisteks m\u00e4rks\u00f5nadeks,” v\u00f5tab Allmann kokku. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Inimene planeeringu keskmes<\/h4>\n\n\n\n

Just see inimkeskne l\u00e4henemine on prisma, mis Allmanni s\u00f5nul Eestis alles viimastel aastatel taasavastatud on. “\u00dctleme niimoodi, et see uus teadmine on tegelikult selle teadmise taasavastamine\u2026 Linnaplaneerimine inimesele ei ole mitte s\u00f5nak\u00f5lks ja ei t\u00e4henda ainult pinki teeservas ja kastiratast. Vaid see tegelikult t\u00e4hendab ka teadlikku inimeste hulga planeerimist \u00fchte v\u00f5i teise piirkonda ja sellele inimeste hulgale vastava liikuvuse ja elu toetavate funktsioonide tagamist,” selgitab ta.<\/p>\n\n\n\n

See teadmine on tema hinnangul Eesti planeerimismaastikul olnud pikalt kadunud. “Lapates erinevaid detailplaneeringuid, siis\u2026 ega sa \u00fcldiselt ei leia neis, v\u00f5i \u00fctleme niimoodi, et ei leia kuskil seda, et oleks v\u00e4lja toodud, kui mitmele inimesele see v\u00f5i teine linnakeskkond on loodud. <\/p>\n\n\n\n

Parimal juhul on seal antud mingi suhteliselt suvaline korterite v\u00f5i autode arv. Need on kuidagi t\u00e4htsamad kui inimene. Seda, et kirjeldataks planeeritavat ruumi kasutavat inimest ja mismoodi sellel inimesel v\u00f5imaldatakse konkreetses asukohas paremini elada kui eile \u2013 sellist kvaliteedikriteeriumit ma kahjuks detailplaneeringutes ei ole kohanud.” <\/p>\n\n\n\n

Allmanni jaoks on see aga just see punkt, kust k\u00f5ik pihta hakkab. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Ametkondade n\u00e4gemused erinevad <\/h4>\n\n\n\n

Et saada reaalsusele v\u00f5imalikult l\u00e4hedane pilt, tegid Allmann ja tema meeskond Pluss arhitektides Noblessneri n\u00e4itel sisemise v\u00f5rdluse. “Tegime sellise v\u00e4ikese tabeli. Et kuidas siis Noblessneri kvartalit n\u00e4eb P\u00e4\u00e4steamet \u2013 kui mitu inimest seal elab. Kuidas seda n\u00e4eb linnaplaneerimise amet oma rusikareeglitega. Kuidas n\u00e4eb statistikaamet. Need on seadusandlikud, aga omavahel koosk\u00f5lastamata n\u00e4gemused. <\/p>\n\n\n\n

Erinevad ametkonnad n\u00e4evad elanike hulka samas piirkonnas v\u00e4ga erinevalt. Sidusus puudub. Ja see n\u00e4gemus erineb rohkem kui kahekordselt,” \u00fctleb ta. Paradoksaalselt \u00fckski neist ei \u00fchti samas arendaja n\u00e4gemusega, kes on kavandanud teatud kindla arvu voodikohti vastavalt sellele kuidas tema oma kliendi soove n\u00e4eb. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige l\u00e4hemale t\u00f5ele j\u00f5uti \u00fcsna lihtsalt: “Kui me v\u00f5tsime korterite arvu ja korrutasime selle l\u00e4bi statistilise keskmisega, mis t\u00e4na Tallinna linnas on kaks inimest per korter, siis see number tuli k\u00f5ige reaalsemalt v\u00e4lja.” <\/p>\n\n\n\n

See ei piirdunud vaid elanike arvuga. “Me vaatasime, kui palju parkimiskohti on \u00f5nnestunud v\u00e4lja m\u00fc\u00fca ja kuidas see suhestub parkimisnormatiividesse, mille j\u00e4rgi see ala kunagi oli kavandatud. Ja me leidsime, et praktikas ikkagi autosid sellises t\u00e4nap\u00e4evases keskkonnas on oluliselt v\u00e4hem. V\u00e4lja ehitatud parkimiskohad seisavad t\u00fchjana. Ehk et tegelikult v\u00f5ib vabalt v\u00e4ita, et s\u00fcdalinna l\u00e4hedases, kaasaegses h\u00e4sti funktsioneerivas keskkonnas inimesed kasutavad v\u00e4hem autosid.” <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Planeering vajab tegelikkusega arvestamist <\/h4>\n\n\n\n

Seep\u00e4rast tuleb planeerimisel toetuda tegelikkusele, mitte oletustele. “Tihti j\u00e4\u00e4b vastupidine tunne. Ja sellist praktilist, k\u00f5ikeh\u00f5lmavat, v\u00f5rdsustavat anal\u00fc\u00fcsi liiga tihti ei tehta. Aga \u00f5nneks on seda \u00fcsna lihtne teha ja seda teadmist oleme proovinud Hundipeal rakendada.” <\/p>\n\n\n\n

Allmann r\u00f5hutab, et Hundipeal ei m\u00e4ngita numbritega. “Me ei taha \u0161ongl\u00f6\u00f6rida numbritega nii kergek\u00e4eliselt. Sest t\u00e4na me ju teame ka, et m\u00f5ned Tallinna suurarendajad teevad ennast suuremaks l\u00e4bi selle, et nad pehmelt \u00f6eldes mitmekordistavad inimeste arvu, mis tegelikult nende arendusalal toimetab. Et n\u00e4idata ennast suuremana. See ei ole kindlasti see tee, mida me tahame minna.” <\/p>\n\n\n\n

“Me anname endale aru, et me tahame igak\u00fclgselt oma inimesi toetada. Me peame vaatama, et kaetud saaks nende ihu, hinge ja vaimu vajadused, samuti nende liikuvusvajadus, kuidas nad p\u00e4\u00e4sevad linnakusse sisse, linnakust v\u00e4lja ja seda k\u00f5ike niimoodi, et see ei p\u00f5hjustaks \u00fcmberolevas linnaruumis probleeme,” v\u00f5tab ta teema kokku. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Iga inimene peab saama oma ukseni <\/h4>\n\n\n\n

Sealt j\u00f5uamegi liikuvuse mitmekesisuseni. “V\u00f5ib-olla kohati j\u00e4\u00e4b mulje Hundipeast kui v\u00e4ga progressiivsest ja ainult noortele, tugevatele ja rattaga s\u00f5itvatele inimestele m\u00f5eldud rajoonist, siis me tegelikult anname endale aru, et \u00fcldjuhul k\u00f5ik inimesed j\u00e4\u00e4vad vanaks. Ma ei ole v\u00e4ga palju kohanud neid, kes ei j\u00e4\u00e4,” \u00fctleb Allmann muigega. “Ja seet\u00f5ttu muutuvad nii nende vaated elule, aga tegelikult muutuvad ka nende v\u00f5imalused. F\u00fc\u00fcsilised v\u00f5imalused, kuidas nad saavad liikuda. Ja seet\u00f5ttu, tehes ikkagi terviklikku linnaruumi, sa pead arvestama k\u00f5igiga. Sa pead arvestama nendega, kellele meeldib s\u00f5ita t\u00f5ukerattaga, sa pead arvestama nendega, kellele meeldib s\u00f5ita Harley- Davidsoniga. Ja sa pead arvestama ka l\u00f5ppeks selle inimesega, kellel on viieautoline vanadest Ameerika autodest kollektsioon, mis ei s\u00f5ida enam kuhugi.” <\/p>\n\n\n\n

Ehk et kogu spekter peab leidma ennast koduselt \u00fches v\u00f5i teises v\u00f5tmes sellises keskkonnas.<\/p>\n\n\n\n

Kui me aga n\u00fc\u00fcd m\u00f5tleme, millised on t\u00e4na inimese igap\u00e4evased vajadused, siis ei pea me sugugi olema vanad, et liikumine muutuks korraga keerulisemaks \u2013 piisab \u00fchest suusapuhkusest ja murtud jalaluust. Ja kui siis on vaja lennujaamast koju j\u00f5uda, v\u00f5iks takso saada ukse ette ka talvel. See ei ole lihtsalt mugavusn\u00f5ue, vaid ligip\u00e4\u00e4setavuse k\u00fcsimus ja Hundipeal on see v\u00f5imalus teadlikult sisse projekteeritud. Iga inimene peab saama oma ukseni, olgu tal liikumisraskus s\u00fcnnist saadik v\u00f5i ajutine vigastus. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Hundipea on juba t\u00e4na \u00fcks Tallinna paremini \u00fchistranspordiga kaetud alasid <\/h4>\n\n\n\n

Allmann juhib t\u00e4helepanu, et Hundipea pole p\u00e4ris t\u00fchi plats, vaid ajalooliselt toimiv piirkond. “See ei ole ju mingisugune greenfield, vaid brownfield. Seal on kunagi toiminud mitmed suurettev\u00f5tted, kus on pea igap\u00e4evaselt k\u00e4inud t\u00f6\u00f6l pendelr\u00e4ndena ca 4000 t\u00f6\u00f6tajat. Ainu\u00fcksi \u00fches ettev\u00f5ttes k\u00e4isid kohal paar tuhat, \u00fclej\u00e4\u00e4nud olid merel. Aga selgelt pendelr\u00e4ndajad.” <\/p>\n\n\n\n

“See, mida me siin kirume v\u00f5i mille \u00fcle me oleme uhked, s\u00f5ltuvalt tegijast \u2013 see \u00fchistranspordiv\u00f5rgustik on ikkagi suhteliselt tugevalt veel n\u00f5ukogude aegsete juurtega. Ja need bussid k\u00e4ivad t\u00e4na ka seal. V\u00f5ime v\u00e4ita, et tegelikult, kui me vaatame puht statistiliselt ja numbrite baasil, siis seesama Hundipea ala on juba t\u00e4na \u00fcks \u00fchistranspordiga paremini h\u00f5lmatud alasid Tallinna linnas. Buss l\u00e4heb sisuliselt ukse alla ja trammiga saab m\u00e4e otsa Vesta juurde,” t\u00f5deb ta. “L\u00e4htepunkt on v\u00e4ga hea, sealt saab arendada lisaks \u00fchistransporti ala sees, trammi- v\u00f5i bussiv\u00f5rgu n\u00e4ol”.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Hundipea saab jagamisteenuseid ja hobisid toetavad parkimismajad <\/h4>\n\n\n\n

“\u00dchistranspordiv\u00f5rgustik on oluline, aga meil on kavandatud ka parkimismajad v\u00e4ga strateegilistesse asukohtadesse, \u00fchistranspordi l\u00e4hedusse,” kirjeldab Allmann. “Oluline ei ole ainult nende asukoht, vaid ka kasutusloogika. Me n\u00e4eme neid tugevalt jagamisplatvormidega seotuna \u2013 n\u00e4iteks CityBee-t\u00fc\u00fcpi autod, mis ootavad kasutajat. See loob loomuliku sideme erinevate liikumisviiside vahel.” <\/p>\n\n\n\n

Parkimismajadel saab aga veel funktsioone olla. “Nende k\u00f5rgematele korrustele oleme kavandanud lahendused inimestele, kellel on hobiautosid v\u00f5i kollektsioone \u2013 autod, mis ehk aastas kordagi ei s\u00f5ida. Sisuliselt saab inimene parkimismaja \u00fclakorrusel asuvates garaa\u017eides oma hobi v\u00f5i kunstiharrastusega tegeleda,” \u00fctleb Allmann. “See on osa teadlikust linnaplaneerimisest, mis arvestab, et ka liikumisvahendid ja liikumisviisid on osa laiemast elukeskkonnast.” <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Kelle vastutus on \u00fchistransport? <\/h4>\n\n\n\n

“\u00dchistranspordiv\u00f5rgu arendus on ikkagi linna enda \u00fclesanne. Arendaja saab siin olla ainult abiks \u2013 sest tihtipeale on vaja seal kinnistu piiridega m\u00e4ngida v\u00f5i \u00fcht-teist v\u00f5i kolmandat\u2026 kompromissi v\u00f5i kaasrahastust pakkuda. Et arendaja saab olla linnale partneriks. Aga vedav roll peab selles kohas olema linnal.” <\/p>\n\n\n\n

Hundipea meeskond on algusest peale panustanud rohkem kui tavap\u00e4rane arendaja. “\u00dcsna alguses lasime kogu P\u00f5hja-Tallinna liikuvust anal\u00fc\u00fcsida Saksa tugeval tegijal Siemensil. See anal\u00fc\u00fcs andis palju \u00f5petlikku. \u00dcks selge j\u00e4reldus oli, et t\u00e4na on P\u00f5hja-Tallinna r\u00f6\u00f6bastranspordi v\u00f5rk alakoormatud. Trammiv\u00f5rk seal on alakoormatud \u2013 sinna saaks panna m\u00e4rksa tihedamini tramme k\u00e4ima.”\u00a0<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Millest see alakoormatus meile r\u00e4\u00e4gib? <\/h4>\n\n\n\n

“See r\u00e4\u00e4gib tegelikult seda, et P\u00f5hja-Tallinnas elab v\u00e4ga v\u00e4he inimesi,” \u00fctleb Allmann. “Ehk et see elanike arv v\u00f5iks olla seal m\u00e4rksa suurem ja see annaks ka m\u00e4rksa parema tasuvuse erinevatele \u00fchistranspordilahendustele.” <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Linnarong viiks lennujaama 15 minutiga <\/h4>\n\n\n\n

Just sealt j\u00f5uabki jutt Hundipeale s\u00fcdamel\u00e4hedase teema juurde, milleks on linnarong. “Kui r\u00e4\u00e4gime linnarongist, millest me v\u00e4ga huvitatud oleme ja mis meile ideena v\u00e4ga meeldib, siis usume, et see ei tooks kasu ainult Hundipeale. See oleks k\u00f5ige efektiivsem projekt Eestis elanikkonna liikumise s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje v\u00e4hendamiseks.” <\/p>\n\n\n\n

“Linnarongi trassi \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4b praktiliselt 300 000 inimest, kes saaksid sellest igap\u00e4evast kasu. Ja ei ole mitte \u00fchtegi teist ligil\u00e4hedastki projekti Eestis, kus \u00fche konkreetse trassi \u00e4\u00e4rde saaksime sellise rahvahulga, kes seda igap\u00e4evaselt kasutaks \u2013 kui see vaid oleks piisava v\u00e4ljumiste arvuga.” <\/p>\n\n\n\n

Ta toob kohe ka konkreetse n\u00e4ite: “T\u00e4na tramm s\u00f5idab lennujaamast P\u00f5hja-Tallinnasse 55 minutit, mis on erakordne. Ja t\u00f5esti, m\u00fcts maha nende inimeste ees, kellel on elus nii palju aega, et seda linnasisest r\u00e4nnakut trammiga ette v\u00f5tta ja mitte otsida kiiremaid alternatiive. Aga linnarongiga saaks selle l\u00e4bida 15 minutiga.” <\/p>\n\n\n\n

Allmann selgitab, miks see nii on: “Tramm s\u00f5idab meil t\u00e4na umbes 22 kilomeetrit tunnis. Ja kui v\u00e4ga pingutada, saame selle ehk 24 peale. See ei ole Tallinnale lihtsalt piisav. Rong aga saab s\u00f5ita kuni 70 km\/h ja seda oma koridoris, ja see koridor on meil juba t\u00e4na olemas.”<\/p>\n\n\n\n

“See oleks n\u00e4iteks \u00dclemiste City jaoks, mis on selgelt \u00e4risuunitlusega linnak, v\u00f5imalus saada \u00fchendus P\u00f5hja-Tallinnaga. Saada \u00fchendust selle kohaga, kus tegelikult paljudel nende t\u00f6\u00f6tajatel meeldib p\u00e4riselt elada. Sellest perspektiivist vaadates me n\u00e4eme, et linnarongil on Tallinna kontekstis v\u00e4ga suur perspektiiv.” <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Konkreetsed plaanid <\/h4>\n\n\n\n

Liikuvusest r\u00e4\u00e4kides tasub siin veelgi konkreetsemalt avada, mida Hundipeale kavandatud on. N\u00e4iteks m\u00f5lemale kaldale on kavandatud tramm, P\u00f5hjakaldal Paljassaare tee \u00e4\u00e4rde, L\u00f5unakaldal tulevase Peat\u00e4nava trassile \u2013 see on osa P\u00f5hja-Tallinna \u00fcldplaneeringust. Lisaks on plaanis bussiliinid m\u00f5lemale kaldale. M\u00f5testame ka v\u00f5imalust, et Hundipea sees liiguks siseliikumise buss, mis tooks inimesed linnarongi peatusesse, viiks lapsi kooli ja tagasi. Need on need konkreetsed asjad, mida me Hundipeaga seotult planeerime. Me oleme juba t\u00e4na h\u00e4sti \u00fchistranspordiga seotud ja saame tulevikus veel paremini olema.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Samasugust inimkeskset l\u00e4henemist vajab ka t\u00e4nap\u00e4evane kaubavedu \u2013 toidukullerid ja muud tarneplatvormid, mis ei kao kuskile. Nende t\u00f6\u00f6 eeldab v\u00f5imalust j\u00f5uda kauba ja pakkidega v\u00f5imalikult l\u00e4hedale sihtkohale. Me oleme sellega arvestanud \u2013 sest linn, mis ei toeta inimese liikumist ja toimetamist ka k\u00f5ige praktilisemates olukordades, ei toimi lihtsalt p\u00e4ris elus. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Terviklik planeerimine t\u00e4hendab vaadata kogu ala nii pealt kui alt <\/h4>\n\n\n\n

Kuna Hundipeale luuakse t\u00e4iesti uus ja terviklik elukeskkond, annab see ainulaadse v\u00f5imaluse vaadata kogu infrastruktuuri \u2013 vee-, kanalisatsiooni- ja elektritrasse \u2013 koos. Sellest tekib ruum ka t\u00e4iesti uueks logistikaks: n\u00e4iteks v\u00f5iksid v\u00e4ikesed toidurobotid siseneda piirkonda m\u00e4\u00e4ratud kohast maa alla, liikuda m\u00f6\u00f6da siledat p\u00f5randat kaitstud koridoris ja anda pakid \u00fcle otse trepikoja juures. <\/p>\n\n\n\n

Selline lahendus oleks \u00fchtlasi nii tehniliselt optimaalne kui ka elu kvaliteeti t\u00f5stev. Oleme planeerinud, et k\u00f5igi majade all on v\u00e4hemalt \u00fcks pool-tehniline maa-alune korrus, kus saavad erinevad funktsioonid olla varjul, organiseeritud ja silmale n\u00e4htavast t\u00e4navapildist eraldatud. H\u00e4daolukorras saavad sinna varjuda ka inimesed. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Veetramm<\/h4>\n\n\n\n

“Mis meil Hundipeal kindlasti veel plaanis on \u2013 veetramm,” \u00fctleb Allmann. “Kui keegi on vaadanud v\u00f5i on k\u00e4inud Hundipea Kakaolaos, siis ta kujutab ette, et kui t\u00f5mmata Raekoja platsist otsejoon sinna, siis, vahepeal tuleb vett \u00fcletada. Kui tahad k\u00f5ige l\u00fchemat teed pidi vanalinnast n\u00e4iteks Kakaolao juurde j\u00f5uda, siis pead \u00fcletama Paljassaare sadama akvatooriumi,” r\u00e4\u00e4gib ta. <\/p>\n\n\n\n

Sinna kohta on aastate jooksul kavandatud erinevaid sildu. “On n\u00e4htud, et see on oluline \u00fcletuskoht. Aga nagu me teame \u2013 sillad on kallid. Me ei suuda ehitada silda Virtsu ja Kuivastu vahele, Admiraliteedi basseini kael, mis on sisuliselt kitsuke kraav, sai ka vaid visuaalselt tugevalt k\u00e4rbitud silla. Arvata, et \u00fcle Paljassaare sadama tuleks sild \u2013 see on \u00fcks nendest visioonidest, mida meie silmad t\u00f5en\u00e4oliselt ei n\u00e4e.” <\/p>\n\n\n\n

“Samas, veetramm? Meil on t\u00e4na ikkagi v\u00e4ga t\u00f5sine plaan panna kahe kalda vahet k\u00e4ima veetramm”. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Millal? <\/h4>\n\n\n\n

“Veetrammi eelduseks on see, et sinna Kakaolao \u00fcmber tekivad esimesed eluhooned. Ja ka teisele kaldale \u2013 sinna, kus t\u00e4na veel k\u00e4ib suur laevade remont \u2013 ka sinna peaksid tulema esimesed elamud. Alles siis on tekkinud reaalne vajadus \u00fchenduse j\u00e4rele. Ei ole v\u00e4listatud, et enne seda teeme eksperimentaalseid katseprojekte \u2013 l\u00fchiajalisi, et aru saada, kuidas liini opereerimine t\u00f6\u00f6tab. Aga p\u00e4ris vajadus tuleb ikkagi koos inimestega.” <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Milline see veetramm oleks? <\/h4>\n\n\n\n

“No tal ei ole sarvi ega sabasid,” muigab Allmann. “Mina ise kujutan ette pigem midagi sarnast Norras, n\u00e4iteks Fredrikstadis kasutatavale.” <\/p>\n\n\n\n

“Seal s\u00f5idavad sellised v\u00e4iksed veetrammid, sisuliselt minilaevad. Sul on osa, kus saad rattaga v\u00e4lis\u00f5hus olla. Ja siis on bussilik siseruum \u2013 saad vihma eest varju minna, istuda. Korraga mahub peale umbes 25 inimest. Ja need s\u00f5idavad tiheda graafikuga. Pakuvad linnasisest transporti v\u00e4ga edukalt.” <\/p>\n\n\n\n

Paljassaare sadam on selleks ideaalne. “Neid peatuseid saab seal olla rohkem kui \u00fcks- kaks. Sealt saab see v\u00f5rk edasi areneda \u2013 siduda \u00e4ra Noblessneri, Kalaranna\u2026 ja miks mitte l\u00f5puks ka Vanasadama.” <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Naissaare eluliin v\u00f5iks alata Hundipealt <\/h4>\n\n\n\n

Lisaks veetrammile on Hundipeal veel \u00fcks v\u00e4ga teadlikult l\u00e4bim\u00f5eldud suund, mis pole pelgalt kohaliku huvi k\u00fcsimus, vaid laiem kogukondlik vastutus, nimelt seos Naissaarega. <\/p>\n\n\n\n

“Ja mis on v\u00f5ib-olla \u00fcks selline laiem teema \u2013 me oleme Hundipeal p\u00e4ris h\u00e4sti seotud Naissaare kogukonnaga,” \u00fctleb Allmann. “Oleme algusest peale p\u00fc\u00fcdnud planeerida Hundipea ala selliselt, et see v\u00f5iks olla Naissaare inimeste jaoks m\u00f5nus mandripoolne tugipunkt.” <\/p>\n\n\n\n

Praegu on olukord \u00fcsna t\u00fc\u00fcpiline Eesti v\u00e4ikesaarte jaoks: “Naissaarlased on natuke nagu vaeslapse rollis, nagu kahjuks mitme teisegi v\u00e4ikesaare elanikud Eestis. Mandripoolsel kaldal on nad pillutatud \u2013 kes on Kakum\u00e4el, kes kuskil mujal -, aga puudub selline \u00fcks ja kindel korralikult varustatud sadam, kus oleks head tingimused nii inimestele kui kaubale.”<\/p>\n\n\n\n

Viimsi pool on seni olnud peamine \u00fchenduspunkt, kuid Hundipea soovib pakkuda alternatiivi, mis oleks praktilisem ja kogukonnale l\u00e4hemal. “Naissaarel on \u00f5nneks olemas AS Saarte Liinid poolt hallatav sadam ja see toimib h\u00e4sti. Aga mandripoolsel kaldal lihtsalt ei ole head kohta, kus saaks asju laadida, toimetada, olla. Meie tahaksime selle \u00e4ra lahendada, et tekikski selline eluliin, mille \u00fcks ots oleks Hundipeal.” <\/p>\n\n\n\n

Hundipea ei n\u00e4e ennast kinnisvaraarendajana, vaid osana suuremast linnalisest ja merelisest tervikust, mis \u00fchendab Tallinna linna ja selle looduslikud \u00e4\u00e4realad. “See ei ole pelgalt infrastruktuuri k\u00fcsimus \u2013 see on kogukonna j\u00e4tkusuutlikkuse k\u00fcsimus. Ja kui Hundipea saab siin olla see tugi, siis on see meie jaoks v\u00e4ga teadlik samm,” v\u00f5tab Allmann m\u00f5tte kokku. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Tulevik ootab rohelist tuld <\/h4>\n\n\n\n

K\u00f5ik need ideed ja visioonid saavad realiseeruda ainult siis, kui Hundipea detailplaneering liigub edasi positiivses suunas. “Sellest k\u00f5igest me v\u00f5imegi m\u00f5elda, aga kui selle detailplaneeringuga n\u00fc\u00fcd midagi ei juhtu positiivses m\u00f5ttes, siis\u2026 \u00fctleme nii, et j\u00e4tkub see praegune pilt,” \u00fctleb Allmann. <\/p>\n\n\n\n

Murekoht ei ole ainult arendamata maa. Ka piirkonna praegused t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted ei n\u00e4e end seal enam pikemas plaanis tegutsemas. “K\u00f5ik need P\u00f5hja-Tallinnat teinekord l\u00f5hnar\u00fcnnakuga hirmutavad keemiat\u00fcnnid ja muu s\u00e4\u00e4rane, nad tegelikult ei taha seal ammu enam olla. Nad tahaksid \u00e4ra minna, nad on selleks teinud ettevalmistusi,” kirjeldab Allmann olukorda. <\/p>\n\n\n\n

Just siin n\u00e4eb ta selget v\u00f5imalust. “Sisuliselt sellise uue, t\u00e4nap\u00e4evase linna tulek kiirendaks seda protsessi \u2013 punkt \u00fcks. Ja teistpidi: kui seda uut linnaruumi ei tule, siis see praegune olukord t\u00f5en\u00e4oliselt lihtsalt j\u00e4tkub. Samal ajal ei julge keegi ka t\u00f5sisemaid investeeringuid teha, et kuidagi seda keskkonda vahepeal viisakamaks muuta,” \u00fctleb ta otse. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

“Me projekteerime linna mitte endale, vaid neile, kes tulevad peale meid” <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Intervjuud lugedes saame aru, et kui selle kandi tulevikku otsustav detailplaneering toppab, siis j\u00e4\u00e4bki toppama v\u00f5imalus, et pikalt t\u00f6\u00f6stuse all olnud piirkond v\u00f5iks muutuda toimivaks ja m\u00f5testatud elukeskkonnaks.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hundipea visiooni autor ja arhitekt Indrek Allmann \u00fctleb otse: linn kestab p\u00f5lvkondi, seega tuleb seda projekteerida nii, et see oleks toimiv ja inimlik ka siis, kui meid endid enam ammu pole. Hundipea puhul t\u00e4hendab see \u00fcht v\u00e4ga selget l\u00e4htekohta \u2013 inimene ei ole planeeringus k\u00f5rvaltegelane, vaid kogu loogika alguspunkt. <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2539,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[29,25,35],"tags":[],"class_list":["post-2537","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-liikuvus","category-uudised","category-visioon"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2537","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2537"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2537\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2888,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2537\/revisions\/2888"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2539"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2537"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2537"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2537"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}