{"id":2232,"date":"2025-08-07T08:52:01","date_gmt":"2025-08-07T08:52:01","guid":{"rendered":"https:\/\/hundipea.ee\/?p=2232"},"modified":"2025-08-12T09:54:47","modified_gmt":"2025-08-12T09:54:47","slug":"linna-ei-saa-teha-uksi-kuidas-ja-kellega-kujuneb-hundipea-avalik-ruum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/linna-ei-saa-teha-uksi-kuidas-ja-kellega-kujuneb-hundipea-avalik-ruum\/","title":{"rendered":"Linna ei saa teha \u00fcksi: kuidas ja kellega kujuneb Hundipea avalik ruum?"},"content":{"rendered":"\n

Avalik ruum on linna(m)elu selgroog \u2013 see on kohtumispaik, vaba aja veetmise paik ja igap\u00e4evase liikumise osa. Kui tahame, et uus linnaruum p\u00e4riselt elaks ja inimestega koos kasvaks, peame k\u00fcsima: kuidas see s\u00fcnnib ja kes selles rolli m\u00e4ngivad? Hundipea kogukonnajuht ja placemaker*<\/em> ehk linnaruumi ellu\u00e4rataja Maarja Matteus r\u00e4\u00e4gib, kuidas Hundipead samm-sammult avame ja kujundame koos nendega, kes seda ruumi kasutama hakkavad.
<\/h3>\n\n\n\n
\n
\n

“Linna ei saa teha \u00fcksi,” \u00fctleb Maarja. Tema t\u00f6\u00f6 keskmes on avaliku ruumi avamine ja k\u00e4ivitamine koost\u00f6\u00f6s \u00fcmbruskonna elanike, erinevate huvigruppide esindajate, spetsialistide ja linlastega. “Kui inimestele anda v\u00f5imalus kaasa r\u00e4\u00e4kida, s\u00fcnnivad ideed ja tegevused, mida ei oskakski \u00fcksi v\u00e4lja m\u00f5elda,” \u00fctleb ta.

Hundipea p\u00e4ris esimeseks sammuks ruumi avamisel oli sadama-ala turvaaedade nihutamine nii, et naabruskonnal tekiks kasv\u00f5i osaline ligip\u00e4\u00e4s alale ja huvi seda edasi avastada. Nii tekkis Hundipea ligi kahe hektari suurune hoov. Samal ajal keskendusime kontaktide loomisele ja kuulamisele: kes meie \u00fcmbruskonnas elavad, mis on nende huvid, ootused ja hirmud.

“Oluline on m\u00f5ista, kes on see inimene, keda kaasata. Hea n\u00e4itena: meie \u00fcmbruses elab palju pensioniealisi eesti- kui venekeelseid elanikke \u2013 selleks, et teada saada, mida nemad m\u00f5tlevad, tuleb nendega otse suhelda.” Maarja r\u00f5hutab, et Hundipea aktiveerimisel tuleb arvestada ka sellega, kes siia \u00fc\u00fcrnikena tulevad, kui kauaks nad j\u00e4\u00e4vad ning kuidas nad saavad panustada, et ka neil tekiks omanditunne.

“Paljud inimesed ei ole harjunud, et nad tohivad enda soove v\u00e4lja \u00f6elda. Aga kui see v\u00f5imalus anda ja sellest kinni v\u00f5etakse, siis v\u00f5idavad k\u00f5ik.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\"\"
Hundipea aia avamine 2024 aasta suvel (Foto: Johanna Adojaan)<\/sup><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\n

Hundipeal on see praktikas juba toimimas: kogukonnaaed s\u00fcndis \u00fcmbruskonna elanike soovist, samuti grilliplats, mille \u00fcmber on kohalikud juba oma \u00f5uem\u00f6\u00f6blit lisanud. Raamatunurk, mida sooviti, sai tehtud alal kasutuna seisnud, soojustatud konteinerist ning sinna on toodud v\u00e4ga mitmek\u00fclgset lugemisvara. Ka v\u00e4likino, mida sooviti ja saunatamise v\u00f5imalus on leidnud endale programmis koha. K\u00f5ik need algatused on s\u00fcndinud naabruskonna inimeste ideedest ja ettepanekutest. “Vabariigi aastap\u00e4eval korraldasimegi v\u00e4ikese saunafestivali, sest inimesed \u00fctlesid, et tahaksid mere \u00e4\u00e4res leili v\u00f5tta.”
<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vabariigi aastap\u00e4eva t\u00e4histus Hundipea hoovis (Foto: Rene Lutterus)<\/sup><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\n

Piisab ka v\u00e4hesest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

“Vaata konteksti, eesm\u00e4rki ja seda, kes on su \u00fcmber,” \u00fctleb Maarja. “Ei ole alati vaja suuri investeeringuid ruumi k\u00e4ivitamisel, vahel piisab minimaalsest sekkumisest \u2013 natukesest v\u00e4rvist, taaskasutatud m\u00f6\u00f6blist ja m\u00f5nest istumiskohast. Koht, kus olla, ei pea olema ideaalne, vaid piisab ka nii \u00f6elda minimum viable<\/em> l\u00e4henemisest.”<\/p>\n\n\n\n

Maarja lisab: “Kui k\u00f5ik on liiga uus ja \u00fclem\u00e4\u00e4ra disainitud, siis v\u00f5ib ruum muutuda steriilseks. Parem, kui kuskil on juhuslik veelomp lastele, l\u00f5bus kiik v\u00f5i midagi ootamatut, mis teeb ruumi p\u00f5nevaks ja kus pole tarbimiskohustust.”<\/p>\n\n\n\n

Esimese s\u00fcndmusena Hundipeal meenutab Maarja 2023. aasta septembris toimunud pikalauapiknikku. “See oli h\u00e4sti armas formaat: tasuta kontsert, vestlusringid ja iga\u00fche poolt kaasa v\u00f5etud jagatav s\u00f6\u00f6k-jook. Kutsusime \u00fcmbruskonna elanikud \u00fche laua taha, et tuttavaks saada.”<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Pikalauapiknik Hundipeal (Foto: Rene Lutterus)<\/sup><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n

Maarja tee Hundipeale<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Maarja tee meie tiimi algas rekreatsioonivaldkonnast \u2013 erialalt, mis \u00fchendab s\u00fcndmuste korraldamise, liikumise ja spordi, ning looduse ja linnalise keskkonna kokkutoomise. “Oluline osa rekreatsioonist on vaba aja korraldus ja eri vanuses ning v\u00f5imetega inimeste heaolu toetamine \u2013 \u00fcsna sarnane sellele, mida ma t\u00e4na igap\u00e4evaselt teen,” \u00fctleb ta. Hiljem t\u00f6\u00f6tas Maarja liikumisharrastust suunavates organisatsioonides ning juhtis rahvusvahelist \u00e4riturismi ja s\u00fcndmuskorraldusettev\u00f5tet. “Selle k\u00e4igus \u00f5ppisin, kuidas eri kultuuritaustaga inimeste ootused ruumile ja linnalisele kogemusele v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad. See andis hea teadmise, kuidas koha ja ruumi unikaalsus \u00fcles leida ja esile tuua.”<\/p>\n\n\n\n

Peale lapsehoolduspuhkust j\u00e4ttis Maarja senise sektori ja asus t\u00f6\u00f6le Taavet Hinrikuse investeerimisettev\u00f5ttesse, kus osales nii Krulli kvartali, Hundipea kui ka teistes kinnisvara projektides. Just Krullis sai alguse Maarja s\u00fcgavam huvi linnaruumi, eriti just avaliku ruumi, t\u00e4henduse ja v\u00f5imaluste vastu. “Hakkasime otsima v\u00f5imalusi senine raske metallit\u00f6\u00f6stus \u00fcmber paigutada ning ala \u00fcmbruskonnale avada. Tahtsime esmalt luua kohaidentideeti, mis see Krulli \u00fcldse on”.<\/p>\n\n\n\n

“Olin planeerimistegevusse aktiivselt kaasatud  ja see oli erakordselt p\u00f5nev \u2013 n\u00e4ha ja m\u00f5testada, et mis teeb ruumi inimkeskseks, mis on inimesele tegelikult oluline.” Sellest kogemusest s\u00fcndis ka arusaam, et mistahes ruumi ei saa aktiveerida \u00fchepoolselt. “Selleks on vaja kogukondi, partnereid, spetsialiste ja inimesi, kellel tekib omanditunne.”<\/p>\n\n\n\n

Esimeseks sammuks sai endise metallit\u00f6\u00f6stuse \u00fchte hoonesse rajatud rulapark, mille ehitamist aitas finantseerida arendaja, haldas aga aktiivne partner rulaklubi n\u00e4ol. See t\u00f5i piirkonda kiiresti noored ja lapsed ehk elu k\u00f5ige puhtamal kujul. J\u00e4rgnesid muinsuskaitsealuste t\u00fchjade hoonete korrastamine ja kasutuselev\u00f5tt, n\u00e4iteks disainifestivalide ja pulmade tarbeks.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

Investeeringute teine m\u00f5\u00f5de <\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Lisaks klassikalisele l\u00fchi- v\u00f5i pikaajalisele tasuvusele saab linnaruumi puhul olla veel \u00fcks m\u00f5\u00f5de: positiivne m\u00f5ju ja emotsionaalne tasuvus. See on v\u00e4\u00e4rtus, mis s\u00fcnnib kogemusest, koosloomest ja sellest, mida inimesed ruumis tunnevad.<\/p>\n\n\n\n

“Krullis oli meil n\u00e4iteks \u00fcks vana b\u00fcroohoone, millele otsisime alternatiivset vahekasutust. Kui t\u00e4iemahuline s\u00f5da Ukrainas algas, tuli meil koos \u00fche MT\u00dcga vajadusp\u00f5hine idee muuta see hoone ajutiseks majutuspaigaks s\u00f5jap\u00f5genikele. Seaduse  j\u00e4rgi ei tohiks ju kedagi b\u00fcroohoonesse elama panna, aga siinkohal tuleb m\u00e4ngu ajutise ruumi paindlikkus, mis on vajalik nii linna kui omaniku poolt,” r\u00e4\u00e4gib Maarja.

MT\u00dc korraldas annetuste toel m\u00f6\u00f6bli, kaasas kogukonna ja ettev\u00f5tted, loodi lastehoid, t\u00e4nu millele said emad t\u00f6\u00f6le minna ja omavahel tuge pakkuda. “Sellest kasvas v\u00e4lja t\u00f5eline kogukondlik tugiv\u00f5rgustik,” meenutab Maarja.<\/p>\n\n\n\n

See ongi see teine kiht  ROI-st (return on investment<\/em>) ehk return on emotions<\/em> (ROE). N\u00e4ha, kuidas ruum hakkab elama, sest lubad ja v\u00f5imaldad sellel juhtuda.
<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

Paar head n\u00e4idet<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

H\u00e4sti toimiv linnaruum ei s\u00fcnni ainult suurte arenduste tulemusel, vaid ka rohujuuretasandil nutikatest kodanikualgatustest ja sekkumistest. “Eestis on \u00fcks v\u00e4ga tore linnaruumi eksperimendi n\u00e4ide Viljandis, kus kohalikud tuli v\u00e4lja ideega tuua elu t\u00fchjale keskv\u00e4ljakule. Linnalt k\u00fcsiti toetust, projekt pandi omal j\u00f5ul kokku ja valmis sai Rubiini plats. Platsil on lauad, pingid, pinksilaud, malelaud. See on suvisel ajal v\u00e4ga m\u00f5nus koht kus olla,” kirjeldab Maarja.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Rubiini plats Viljandis (Foto: Annika Vihmann)<\/sup><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sarnase m\u00f5tteviisiga projekte leiab m\u00f5istagi ka mujalt. “N\u00e4iteks Kopenhaagenis on Hundipeaga \u00fcsna sarnane ala, endise raudteedepoo \u00fcmbrus, mis on minemas arendusse. Enne uute mahtude ehitamist, muudeti esimese sammuna \u00fcks  olemasolevatest kasutuseta hoonetest kogukonnahooneks. Sinna loodi rulapark, j\u00e4\u00e4- ja saunateraapia keskus, lisati erinevaid sportimisv\u00f5imalusi. Korra n\u00e4dalas toimub seal k\u00f5igile huvilistele \u00fchine pikalaua \u00f5htus\u00f6\u00f6k. Ka seal on m\u00f5istetud, et sotsiaalne ja kogukondlik panus toob ajas mitmekordselt tagasi,” toob ta paralleeli.<\/p>\n\n\n\n

Sellised n\u00e4ited kinnitavad, et linnaruumi elavdamine ei ole ainult kinnisvara, vaid ka usalduse, loovuse ja koost\u00f6\u00f6 k\u00fcsimus.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

R\u00e4\u00e4gi kaasa<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Maarja kutsub k\u00f5iki, kel on ideid v\u00f5i soove, mida Hundipea avalikku ruumi tuua, endast m\u00e4rku andma \u2013 ja miks mitte ka ise kaasa l\u00f6\u00f6ma. Maarjaga saad otse \u00fchendust v\u00f5tta meili teel maarja@hundipea.ee<\/a>.

\ud83d\udce2 L\u00f5ppu ka \u00fcks podcasti soovitus: Kuula Maarja ja \u201eKoos loodud linna” projekti eestvedaja Lea Vutti avaliku ruumi teemalist arutelu Avalinn taskuh\u00e4\u00e4lingu osas Spotify-s.<\/a>
<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

*Kohaloomine<\/em><\/strong> (placemaking) viitab protsessile, mille k\u00e4igus kogukonna liikmed, linnaplaneerijad ja disainerid t\u00f6\u00f6tavad koos, et luua v\u00f5i t\u00e4iustada avalikke ruume nii, et need oleksid inimkesksed, atraktiivsed, funktsionaalsed ja inimestele t\u00e4henduslikud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Avalik ruum on linna(m)elu selgroog \u2013 see on kohtumispaik, vaba aja veetmise paik ja igap\u00e4evase liikumise osa. Kui tahame, et uus linnaruum p\u00e4riselt elaks ja inimestega koos kasvaks, peame k\u00fcsima: kuidas see s\u00fcnnib ja kes selles rolli m\u00e4ngivad? Hundipea kogukonnajuht ja placemaker* ehk linnaruumi ellu\u00e4rataja Maarja Matteus r\u00e4\u00e4gib, kuidas Hundipead samm-sammult avame ja kujundame koos nendega, kes seda ruumi kasutama hakkavad.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2316,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[31,25],"tags":[],"class_list":["post-2232","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kohaloome-2","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2232","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2232"}],"version-history":[{"count":21,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2232\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2323,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2232\/revisions\/2323"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2316"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2232"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2232"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2232"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}