{"id":219,"date":"2021-10-12T11:12:00","date_gmt":"2021-10-12T11:12:00","guid":{"rendered":"https:\/\/hundipea.ee\/?p=219"},"modified":"2025-05-30T12:39:04","modified_gmt":"2025-05-30T12:39:04","slug":"eesti-tulevikukliima-kuidas-linnad-selleks-ette-valmistuda-saavad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/eesti-tulevikukliima-kuidas-linnad-selleks-ette-valmistuda-saavad\/","title":{"rendered":"Eesti tulevikukliima. Kuidas linnad selleks ette valmistuda saavad?"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong><br><\/strong>Inimtegevusest tingitud \u00fclemaailmne kliima soojenemine on ka Eesti kliimat juba m\u00f5jutanud, suuremad muutused on aga alles veel ees. Ekstreemsete ilmastikun\u00e4htuste sagenemise m\u00f5ju saab eriti tuntav olema linnades. Samas peituvad linnades ka kliimamuutustega kohanemise ja nende m\u00f5jude v\u00e4hendamise lahendused.<\/h3>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<div class=\"wp-block-group is-vertical is-layout-flex wp-container-core-group-is-layout-8cf370e7 wp-block-group-is-layout-flex\">\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kliimamuutustest ei j\u00e4\u00e4 puutumata \u00fckski koht maailmas.<\/li>\n\n\n\n<li>Inimtegevusest tingitud kliimamuutused on Eesti kliimat juba muutnud ning suuremad muutused, mis toimuvad k\u00fcll tasapisi, on alles ees.&nbsp;&nbsp;<\/li>\n\n\n\n<li>Eesti kliimaambitsioon v\u00f5iks olukorra kriitilisust silmas pidades suurem olla.<\/li>\n\n\n\n<li>Kliima soojenemisel on m\u00f5ju ka linnakeskkonnale, kus ekstreemsetel ilmastikun\u00e4htustel eriti suur m\u00f5ju on.<\/li>\n\n\n\n<li>Tulevikulinnadel on t\u00e4htis roll nii kohalike kui ka globaalsete kliimaeesm\u00e4rkide saavutamisel.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n\n\n\n<p class=\"has-small-font-size\"><em>[Artikkel ilmus originaalis 01.10.2021<strong> <\/strong>Eesti P\u00e4evalehe Roheportaalis]<\/em><\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-vertical is-layout-flex wp-container-core-group-is-layout-8cf370e7 wp-block-group-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<p>Kliimamuutused ja nendest tingitud \u00e4\u00e4rmuslikud ilmastikun\u00e4htused ei ole ulmeline tulevikustsenaarium, vaid need on saanud m\u00e4rkamatult osaks meie igap\u00e4eva reaalsusest \u2013 seda ka Eestis. Kliimamuutustest ei j\u00e4\u00e4 puutumata \u00fckski paik ega inimene kuna need m\u00f5jutavad nii keskkonda, majandust kui kogu \u00fchiskonda. Augustis ilmunud kuues Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raport joonistab teadusele tuginedes eriti selgelt v\u00e4lja seose inimetegevusest tuleneva kliima soojenemise ja ekstreemsete ilmastikutingimuste sagenemise vahel.<\/p>\n\n\n\n<p>Viimase 50 aasta jooksul on maailma keskmine temperatuur t\u00f5usnud keskeltl\u00e4bi 1,2 kraadi, Eestis umbes 2 kraadi.<a href=\"https:\/\/www.postimees.ee\/4388703\/mida-on-kliimamuutused-eesti-looduses-korda-saatnud-ja-milline-on-tulevik\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">&nbsp;Tartu \u00fclikooli teadlased kinnitavad<\/a>, et kliima soojenemine on Eesti loodusele oma j\u00e4lje juba j\u00e4tnud ning tulevikus s\u00fcveneb see veelgi. Paar kraadi soojem kliima ei pruugi esmapilgul dramaatiliselt k\u00f5lada, kuid see on meie loodusesse juba toonud mitmeid v\u00f5\u00f5rliike; kui mainida vaid \u0161aakalit ja hispaania teeteo uputust. Need looduses toimuvad muutused hakkavad paratamatult m\u00f5jutama majandust ning meie igap\u00e4evast heaolu, l\u00fc\u00fces meie harjumusp\u00e4rase elukorralduse uppi.<\/p>\n\n\n\n<p>Eestlasele v\u00f5ivad Californias ja Jakuutias l\u00f5\u00f5mavad metsatulekahjud \u2013 olgugi et ajaloo suurimad \u2013 ning Saksamaa ja Belgia enneolematult v\u00f5imsad \u00fcleujutused tunduda kaugena. Siin on harjutud m\u00f5tlema, et Eesti turvaline geograafiline asukoht hoiab meid loodus\u00f5nnetustest eemale.<\/p>\n\n\n\n<p>Hiljutises vestluses loodusgeograafi ja klimatoloogi Mait Sepaga m\u00e4rkis ta, et kliimamuutuste m\u00f5jud polegi nii k\u00e4egakatsutavad. Need on aeglased, kuid pidevad. \u201eKeegi ei pane t\u00e4hele kui \u00fchel aastal tuleb kaks p\u00e4eva kauem muru niita v\u00f5i kui \u00fchel aastal sajab palju lund ning j\u00e4rgmisel kolmel aastal ei tule seda \u00fcldse,\u201d s\u00f5nas Sepp: \u201eOmeti t\u00e4hendavad need t\u00e4helepandamatud muutused seda, et me elame praegu klimaatilises m\u00f5ttes hoopis teistsugusel Eestimaal kui meie vanavanemad.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Keskkonnageograaf Antti Roose r\u00e4\u00e4kis 2020a. l\u00f5pus&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1208854\/professor-eesti-peab-kliimamuutustega-kohanema\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">ETV &#8220;Esimeses stuudios&#8221;<\/a>, et viimase poolsajandiga on L\u00f5una-Eesti kaotanud oma klimaatilisest talvest kaks n\u00e4dalat, Saaremaa, L\u00e4\u00e4ne-Eesti ja Tallinn veel rohkem. L\u00fchemad ja v\u00e4hese lumega talved panevad p\u00f5ntsu Eesti taliturismile ning suusakultuurile.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-vertical is-layout-flex wp-container-core-group-is-layout-8cf370e7 wp-block-group-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Tulevikukliima Eestis<\/h3>\n\n\n\n<p>\u201cKliima on keeruline s\u00fcsteem ning kuigi mudelite andmete ja kliima trendi p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et meil Eestis tulevad soojad vihmased talved ning \u00e4gedate kuumalainetega, kuid keskeltl\u00e4bi jahedad vihmased suved, siis t\u00e4pset sademete hulka ning temperatuure on raske ennustada,\u201d \u00fctles Mait Sepp.<\/p>\n\n\n\n<p>Sepp toob n\u00e4iteid erinevatest v\u00e4gagi t\u00f5en\u00e4olistest muutustest ning sagenevatest ilmastikun\u00e4htustest Eestis.<\/p>\n\n\n\n<p>Arvestades seda, et suur osa atmosf\u00e4\u00e4ris l\u00f5ksus olevast soojusenergiast p\u00f5hjustab ulatuslikku vee aurustumist, siis v\u00f5ib eeldada, et \u00e4gedaid vihmasadusid v\u00f5ib esineda sagedamini. Selliseid ohukohti, kus inimesed v\u00f5ivad vihmahoogudest tekkinud \u00fcleujutustest kahju kanda, on Eestis umbes tosinajagu.<\/p>\n\n\n\n<p>Merevee taseme t\u00f5usu t\u00f5ttu hakkab Eesti tasapisi maad kaotama. Eriti m\u00e4ngib merevee taseme t\u00f5us rolli n\u00e4iteks P\u00e4rnu \u00fcleujutuse taoliste s\u00fcndmuste puhul, kui vesi j\u00f5uab varasemast kaugemale, nt j\u00e4rgmise t\u00e4navani.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna L\u00e4\u00e4nemeri on avatud ning ka talvel soe, siis tuleb sealt \u00fcsna palju niiskust. Rannikule kandudes tuleb see niiskus alla \u00e4geda lumesajuna \u2013 selline n\u00e4htus on tuntud kui j\u00e4rve efekt. Lisaks ennustatakse, et talvised tormid l\u00e4hevad tugevamaks. Kui merel talvel j\u00e4\u00e4katet ei ole, siis v\u00f5ivad ootamatud rannikuerosiooni juhtumid, kus kogu liiv \u00fche tormihooga minema veetakse, muutuda ka t\u00e4iesti tavaliseks.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cTulevikukliima modelleerimisse tuleb loomulikult suhtuda teatud kriitikaga. Halb uudis on aga see, et seni on kliima liikunudki t\u00e4pselt selles suunas, mida mudelid ennustavad. Kokkulangevus mudeli ennustuste ja tegelikkuse vahel on hirmutavalt suur,\u201d lisas Sepp. Teadlased hoiatavad, et selle suve \u00e4\u00e4rmuslikud ilmastikun\u00e4htused Euroopas ja mujal ei ole \u201cuus normaalsus\u201d, vaid igasuguse&nbsp;<a href=\"https:\/\/time.com\/6081472\/germany-flooding-climate-change\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">normaalse v\u00f5i stabiilse kliima l\u00f5pp.<\/a><\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kliimaneutraalne Eesti?<\/h3>\n\n\n\n<p>T\u00e4na ei r\u00e4\u00e4gi me enam ainult kliimamuutuste peatamisest, vaid m\u00f5jude pidurdamisest ning paraku ka muutustega kohanemisest. Lihtsustatult peab inimkond l\u00f5petama kasvuhoonegaaside atmosf\u00e4\u00e4ri paiskamise. K\u00f5ige olulisem seejuures on fossiilsete k\u00fctuste p\u00f5letamise l\u00f5petamine, mis t\u00e4hendab p\u00f5levkivist s\u00f5ltuvale Eesti majandusele suuri \u00fcmberkorraldusi.<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti kliimaambitsioon on olnud seni pigem madal. Eesm\u00e4rgiks on seatud j\u00e4rgida Euroopa roheleppes seatud EL kliimaneutraalsuse eesm\u00e4rki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert<a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1608178297\/madis-vasser-kliimaneutraalne-eesti-2035-vajalik-voimalik-ja-vaartuslik\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">&nbsp;Madis Vasser v\u00e4idab<\/a>, et Eesti eesm\u00e4rgid peaksid olema ambitsioonikamad \u2013 selle asemel, et olla rohep\u00f6\u00f6rde t\u00f5mbetuultes, v\u00f5iksime olla selle eestvedajate hulgas. N\u00e4iteks Soome kliimaneutraalsuse siht on aasta 2030.<\/p>\n\n\n\n<p>Aastal 2019 loodi rahvaalgatus<a href=\"https:\/\/rahvaalgatus.ee\/initiatives\/9fe50a8b-984d-4ade-b978-0076ea4de07a\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">&nbsp;&#8220;Kliimaneutraalne Eesti 2035&#8221;<\/a>, millele andis allkirja 2848 kodanikku ja 12 vaba\u00fchendust. P\u00f6\u00f6rdumises n\u00f5utakse Eesti riigilt kiiret, teadusp\u00f5hist ning \u00fchiskonda kaasavat tegutsemist kliimamuutuste pidurdamiseks, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2035. Arutelu l\u00fckkus pandeemia ja valitsuse vahetuse t\u00f5ttu kaks korda edasi kuni k\u00e4esoleva aastani, mil teema muutus enneolematu suvise kuumalaine taustal veel enam p\u00f5letavamaks ning laiemat osa \u00fchiskonnast k\u00f5netavamaks.<\/p>\n\n\n\n<p>On ilmselge, et lubaduste andmisest ning eesm\u00e4rkide seadmisest tuleb kiiremas korras j\u00f5uda tegudeni.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kliima soojenemise m\u00f5ju linnakeskkonnale<\/h3>\n\n\n\n<p>Peamised riskid, millega Eesti linnad kliimaprognooside kohaselt silmitsi seisavad, on tingitud erakordsete ilmastikun\u00e4htuste sagenemisest. M\u00f5ned n\u00e4ited:<\/p>\n\n\n\n<p>Esiteks, kuumalained ja soojussaared. Tihedalt asustatud ning v\u00e4hese haljastusega linnakeskkond muutub kuuma ilmaga soojussaareks \u2013 asfalteeritud alad ja hooned neelavad p\u00e4ikesekiirgust, kuumenevad ning k\u00fctavad \u00f5hu veel kuumemaks. Soojussaare efekt on eriti ohtlik krooniliselt haigetele, v\u00e4ikelastele ning eakatele. K\u00f5ige lihtsam lahendus soojussaarte \u00e4rahoidmiseks on rohealade s\u00e4ilitamine ning laiendamine. Haljastus aitab temperatuuri reguleerida ning puud pakuvad p\u00e4ikesevarju. Olulist rolli m\u00e4ngib ka hoonestik ning \u00f5ige ehitusmaterjalide valik \u2013 tumedad hooned neelavad p\u00e4ikesekiirgust, heledad peegeldavad.<\/p>\n\n\n\n<p>Teiseks, hoovihmad ja \u00fcleujutused linnat\u00e4navatel. Suurenev sademete hulk t\u00e4hendab vajadust linnades t\u00f5sta vee \u00e4ravoolu v\u00f5imekust. T\u00e4nased sademevee kanalisatsiooni s\u00fcsteemid j\u00e4\u00e4vad suurte vihmahoogude korral vajaka. Oleme seda viimasel suvel n\u00e4inud ka erinevates Eesti linnades \u2013<a href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/artikkel\/94330547\/video-ja-fotod-sillamae-mereaarne-ala-oli-uks-suur-lomp-tartus-uputas-aga-lausa-siseruumides-aikesetorm-liikus-murinaga-ule-eesti\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">&nbsp;isetekkelised \u201cpurskkaevud\u201d kaubanduskeskustes<\/a>, p\u00f5lvedeni ulatuv vesi linnat\u00e4navatel, vee alla uppunud soklikorrused.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks aegunud \u00e4ravoolus\u00fcsteemile tekivad \u00fcleujutused linnat\u00e4navatel lihtsal p\u00f5hjusel &#8211; rohealasid on v\u00e4he ning asfalti, mis vett l\u00e4bi ei lase, palju. Nii ei saa taevast alla sadanud suur hulk vihmavett lihtsalt kusagil pinnasesse imbuda. Soojal talvel, kui lume asemel sajab vihma, tekib asfaldile j\u00e4\u00e4, mis muudab t\u00e4navad erakordselt libedaks ning&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1608132946\/tanavune-jaine-23-veebruar-oli-kaheksa-aasta-onnetusterohkeim-paev\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">liiklejatele ohtlikuks<\/a>. \u00c4ravoolus\u00fcsteemide uuendamise k\u00f5rval v\u00f5ib siin kasutada palju lihtsamaid v\u00f5tteid. N\u00e4iteks Viimsi eksperimenteerib probleemi lahendamiseks mujal maailmas laialt kasutatava dreenasfalti ehk&nbsp;<a href=\"https:\/\/urbanstorm.viimsivald.ee\/valmis-randvere-tee-naidisala-sademeveelahendus\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">poorse asfaldiga.<\/a>&nbsp;Selline asfalt on piltlikult \u00f6eldes auklik ning laseb veel sellest l\u00e4bi imbuda.<\/p>\n\n\n\n<p>Kolmandaks, kliimamigrandid. Muutuva kliima m\u00f5ju maailma erinevate piirkondade inimestele on ebav\u00f5rdne. K\u00f5ige rohkem kannatavad need, kes on kliimaprobleemi tekkimisse k\u00f5ige v\u00e4hem panustanud ja kellel on samas k\u00f5ige v\u00e4hem v\u00f5imalusi end muutuste vastu kaitsta. See t\u00e4hendab \u2013 inimkonna majanduslikus m\u00f5ttes vaesem osa. Kliimamuutused ja nendest tingitud loodus\u00f5nnetused (nt orkaanid, \u00fcleujutused, p\u00f5uad) on saanud peamiseks \u00fcmberasumise ning r\u00e4nde p\u00f5hjustajaks.<a href=\"https:\/\/openknowledge.worldbank.org\/handle\/10986\/29461\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">&nbsp;Maailmapanga hinnangul<\/a>&nbsp;muutub 2050. aastaks ligi 140 miljonit peamiselt Ladina-Ameerika, L\u00f5una-Aasia ja Sahara-taguse Aafrika elanikku \u201ckliimap\u00f5genikuks.\u201d See t\u00e4hendab, et k\u00fcmned miljonid inimesed on kliimamuutuste m\u00f5jul sunnitud vahetama oma elukohta ja sageli v\u00e4lja r\u00e4ndama ka teistesse riikidesse.<\/p>\n\n\n\n<p>Riigid, kuhu sellisel juhul suundutakse, peavad selleks valmistuma ja looma kliimapagulaste vastuv\u00f5tmiseks vajaliku infrastruktuuri. Kliimamuutuste eba\u00fchtlane m\u00f5ju elutingimustele erinevates maailmajagudes toob kaasa m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed muutused maailmamajanduses, mis on&nbsp;<a href=\"https:\/\/www.theatlantic.com\/magazine\/archive\/2007\/04\/global-warming-who-loses-and-who-wins\/305698\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">v\u00f5rreldavad vaid teise maailmas\u00f5ja m\u00f5juga majandusele<\/a>.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Linnad kui probleemi allikas ja ka lahendus<\/h3>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.un.org\/en\/climatechange\/climate-solutions\/cities-pollution\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u00dcle 60%&nbsp;<\/a>kasvuhoonegaaside heitkogustest j\u00f5uavad atmosf\u00e4\u00e4ri linnadest. Samas on linnad ideaalne keskkond uuendusteks, sest siia on koondunud nii talent, teadmised, innovatsioon kui ka rahalised vahendid.<\/p>\n\n\n\n<p>Linnad tuleb \u00fcmber m\u00f5elda ja tulevikukindlaks kujundada v\u00f5ttes arvesse k\u00f5iki linnas\u00fcsteemi osasid, sh. energia, liikuvus, j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlus, hooned ja looduskeskkond. Muutuste l\u00e4biviimine on sageli t\u00f5husam kohalikul tasandil, kus poliitikud on kodanikele l\u00e4hedal. See t\u00e4hendab, et poliitika tagaj\u00e4rjed linnakeskkonnale on kergesti j\u00e4lgitavad ning ametnikud peavad nende edu v\u00f5i ebaedu eest vastutama. Linnade ning linnaosade \u00fcmberkujundamise edus m\u00e4ngib kandvat rolli kohaliku kogukonna \u00fchine eesm\u00e4rgitunne, millega surutakse uuendused ja ideed l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n<p>Lokaalsel tasandil toimuvad muutused on stardikohaks muutustele laiemal tasandil olles nende ajendiks ja eeskujuks. N\u00e4iteks v\u00f5ib Eesti riigi kliimaambitsioon olla etteheitmist v\u00e4\u00e4rivalt madal, kuid Rakvere linn on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks saada<a href=\"https:\/\/keskkonnatunnustused.ee\/et\/aasta-keskkonnasobralik-kohalik-omavalitsus\/kandidaadid\/611\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">&nbsp;kliimaneutraalseks aastaks 2030<\/a>. Rakvere on ainuke linn Eestis, kus linna eestvedamisel on peaaegu k\u00f5ik korteri\u00fchistud t\u00e4naseks kompleksselt renoveeritud ja energiat\u00f5husaks muudetud.<\/p>\n\n\n\n<p>Koost\u00f6\u00f6 ja teadmiste jagamine selliste projektide eestvedajate vahel aitavad meil t\u00e4ita nii kohalikke kui ka globaalseid kliimaeesm\u00e4rke. Just seet\u00f5ttu plaanime koondada oma teadmised Eesti&nbsp;esimese kliimaneutraalse linnaosa&nbsp;loomisel digitaalsesse t\u00f6\u00f6riista, et meie&nbsp;<em>know-how<\/em>&nbsp;lihtsustaks sarnase m\u00f5tteviisiga linnaarendajate t\u00f6\u00f6d ning aitaks kaasa Hundipea sarnaste looduskeskkonnaga arvestavate linnaosade tekkimisele ka teistesse linnadesse\/riikidesse.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4na tegeleb kliimamuutuste k\u00fcsimusega planeerimises pigem avalik sektor. Koostatakse \u00fcldiseid dokumente, mille olemasolu k\u00f5rgemad astmed n\u00f5uavad. Kui vaadata l\u00e4hemalt, kuidas meil erasektoris arendusi ellu viiakse, siis \u00fcldiselt tehakse \u00e4ra vaid see, mida seaduste ja normidega on n\u00f5utud ja k\u00f5ik. Tulevikuvisioone, milles arvestataks kliimamuutustega, leidub Eestis veel liiga harva.<\/p>\n\n\n\n<p>Meie loodavast t\u00f6\u00f6riistast saab muuhulgas juhiseid selleks, kuidas projekteerimises arvestada kliima muutumise ja tulevikustsenaariumitega.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inimtegevusest tingitud \u00fclemaailmne kliima soojenemine on ka Eesti kliimat juba m\u00f5jutanud, suuremad muutused on aga alles veel ees. Ekstreemsete ilmastikun\u00e4htuste sagenemise m\u00f5ju saab eriti tuntav olema linnades. Samas peituvad linnades ka kliimamuutustega kohanemise ja nende m\u00f5jude v\u00e4hendamise lahendused.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":221,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[25],"tags":[],"class_list":["post-219","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/219","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=219"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/219\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":537,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/219\/revisions\/537"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/221"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=219"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=219"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=219"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}