{"id":2067,"date":"2025-07-08T10:02:14","date_gmt":"2025-07-08T10:02:14","guid":{"rendered":"https:\/\/hundipea.ee\/?p=2067"},"modified":"2026-01-08T09:14:16","modified_gmt":"2026-01-08T09:14:16","slug":"hundipeale-joudis-lahme-nulli-randnaitus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/hundipeale-joudis-lahme-nulli-randnaitus\/","title":{"rendered":"Hundipeale j\u00f5udis L\u00e4hme nulli! r\u00e4ndn\u00e4itus"},"content":{"rendered":"\n

Hundipea hoovi on j\u00f5udnud r\u00e4ndn\u00e4ituse “L\u00e4hme nulli!” v\u00e4lieksponaadid, mis toovad silme ette kalmistupr\u00fcgi, lumpsim\u00e4e, kilepilved ja teised keskkonnaprobleemidele t\u00e4hepanu juhtivad teosed. Vestlesime n\u00e4ituse eestvedajate Kadrin Pintsoni ja Katarina Pappiga, et uurida, kuidas n\u00e4itus alguse sai, miks see teema oluline on ja milliseid tulevikum\u00f5tteid nad Hundipeale kaasa annavad.<\/h3>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\n

K\u00f5ige olulisem on j\u00e4\u00e4tmetekke v\u00e4ltimine<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

“K\u00f5ik sai tegelikult alguse COVID-i ajal,” meenutab Kadrin. “Alguses tegime Katarinaga koos RingKarbi. Pakkusime toidukohtadele korduskasutatavate n\u00f5ude teenust, et inimesed saaksid toitu kaasaostes valida korduskasutuslahenduse ja seel\u00e4bi v\u00e4ltida \u00fchekorrapakendeid. COVID-i ajal oli toidu kaasam\u00fc\u00fck ja seel\u00e4bi ka j\u00e4\u00e4tmeteke tohutu.”<\/p>\n\n\n\n

“J\u00e4\u00e4tmete liigiti kogumine on k\u00fcll oluline, aga esimene samm peaks olema pr\u00fcgitekke v\u00e4ltimine. RingKarp just seda pakkus, aga tunnetasime, et inimeste teadlikkust selles vallas oleks vaja t\u00f5sta. Kuidas inimestele pr\u00fcgiprobleem selgeks teha? Sealt s\u00fcndiski m\u00f5te luua n\u00e4itus “L\u00e4hme nulli!””<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\n

Hundipeal on v\u00e4liekspositsioon<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

“Hundipeal on v\u00e4ljas vaid osa n\u00e4itusest,” selgitab Kadrin. “T\u00e4ismahus n\u00e4itusel on ka siseekspositsioon. Seal asub n\u00e4iteks “M\u00f5tle peaga galerii”, kus on v\u00e4lja toodud igap\u00e4evased \u00fchekorratooted, mis tekitavad palju pr\u00fcgi \u2013 plastist nuustikud, harjad, \u00fchekordsed m\u00e4hkmed. Nende k\u00f5rval on kohe ka korduskasutuse alternatiivid.”<\/p>\n\n\n\n

“N\u00e4iteks plastnuustiku asemel saab kasutada looduslikku nuustikut, mis ei erita mikroplasti. V\u00f5i m\u00e4hkmed \u2013 jah, \u00fchekordsed on mugavad, aga nende lagunemine v\u00f5tab aega kindlasti rohkem, kui lapse eluiga. Selle k\u00f5rvale oleme pannud riidest m\u00e4hkme, mis on parem nii lapse nahale kui ka loodusele.”<\/p>\n\n\n\n

Katarina lisab: “Meie eesm\u00e4rk pole ainult probleemi n\u00e4idata. N\u00e4itus peab pakkuma ka lahendusi. Inimene peab n\u00e4gema, et siin on probleem ja siin on lahendus. Probleemi teadvustamisest j\u00f5utakse teadlikkuseni ja nii oskad ja julged ka \u00fchiskonnalt suuremaid, s\u00fcsteemseid muutusi n\u00f5uda.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\"\"
Neid halle \u201evorstikesi\u201c kutsutakse plastit\u00f6\u00f6stuses lumpsiks see on plastij\u00e4\u00e4tmete \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemise k\u00e4igus tekkinud j\u00e4\u00e4de<\/sub><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

K\u00fclalisteraamat n\u00e4itab, et n\u00e4itus paneb m\u00f5tlema<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

N\u00e4ituse m\u00f5ju on h\u00e4sti n\u00e4ha tagasisidest. Kadrin ja Katarina r\u00e4\u00e4givad, et selle, s\u00fcgisel t\u00e4ituva, kahe r\u00e4ndn\u00e4ituse aastaga on t\u00e4idetud juba kaks k\u00fclalisteraamatut.<\/p>\n\n\n\n

“Kui sa neid loed, siis sealt leiab selliseid kirjeid nagu: “K\u00e4isime kogu klassiga ja arutasime, mida saame kodus muuta.” V\u00f5i: “Vanaema, kes k\u00e4is lapselapsega, kirjutas, et vahetasime kodus \u00fchekordsed esemed korduskasutatavate vastu v\u00e4lja.” See n\u00e4itab, et inimestel on v\u00f5ib-olla juba varem olnud keskkonnateadlik m\u00f5tteviis, aga n\u00e4itus on andnud konkreetseid ideid, kuidas seda oma igap\u00e4evaelus rakendada,” kirjeldab Kadrin. “Sellist tagasisidet on nii hea lugeda.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

“L\u00e4hme nulli!” liigub ka maailmas ringi<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

N\u00e4ituse formaat areneb pidevalt ja kohandub vastavalt kontekstile. “USA jaoks uuendasime n\u00e4itust, seal keskendub see rohkem globaalsele vaatele ja Maailmakoristusp\u00e4evale, mis kuulutati \u00dcRO poolt 2025. aastal ametlikuks t\u00e4htp\u00e4evaks,” r\u00e4\u00e4gib Kadrin.<\/p>\n\n\n\n

“Eestis r\u00e4\u00e4gib n\u00e4itus rohkem sellest, kui palju pr\u00fcgi tekib siin, n\u00e4iteks tekstiilipr\u00fcgi, plastiku tarbimine, r\u00f5ivatootmise vee jalaj\u00e4lg. USA versiooniga olime \u00dcRO peakorteris New Yorgis, seal oli samuti k\u00fclalisteraamat ja sotsiaalmeediaplatvormile X j\u00f5udsid diplomaatide postitused. J\u00e4rgmisena liigub n\u00e4itus New Yorkist edasi Kanadasse, Torontosse, kus see loodetavasti avatakse augusti l\u00f5pus.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Mis v\u00f5iks tulevikus Hundipeal olla?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kadrin: “Palju loodust ja rohelust, et siia ei tekiks kivilinna. Kergliiklusteed ja autovaba linn. Mulle meeldib Veneetsia vanalinn just sellep\u00e4rast, et seal pole liiklusm\u00fcra.”<\/p>\n\n\n\n

Katarina: “Siin v\u00f5iksid olla korduskasutusruumid, paranduskojad, t\u00f6\u00f6toad. Kauplustes v\u00f5iks olla kohe preloved<\/em>-sektsioonid. Ja \u00fcldse me peaksime liikuma sinnani, et ei oleks vaja pidevalt m\u00f5elda, kuidas taaskasutada, vaid juba eos v\u00e4ldime j\u00e4\u00e4tmeteket. Samuti rendilahendused, et ei pea k\u00f5ike omama, n\u00e4iteks kogu asumi peale on\u00a0 paar muruniidukit, mida saab laenata. Ei pea igas majas oma olema. No ja niita samal p\u00f5him\u00f5ttel nagu talvel lund l\u00fckkame \u2013 ainult rada sisse.”<\/p>\n\n\n\n

Kadrin lisab: “Selvepesulad, viid oma pesu pesumajja, ei pea omama kodus pesumasinat ega kuivatit.”<\/p>\n\n\n\n

Juttu j\u00e4tkus kauemakski, n\u00e4iteks e-sigarettide n\u00e4ol tekkivatest j\u00e4\u00e4tmetest, millele tootjad pole veel pakkunud kogumislahendusi. Samuti arutlesime toidup\u00e4\u00e4stmise \u00fcle, mis on muutumas positiivseks normiks, r\u00e4\u00e4kisime selle arengusuundadest ning pikemalt peatusime kalmistuj\u00e4\u00e4tmete teemal. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kalmistuj\u00e4\u00e4tmete ekspositsioon ja n\u00e4ituse eestvedajad Kadrin ja Katarina<\/sub><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n

Tule vaata oma silmaga!<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

N\u00e4itus j\u00e4\u00e4b Hundipeal avatuks 2025. aasta l\u00f5puni. N\u00e4ituse asutaja on MT\u00dc L\u00e4hme Nulli. Eksponaatide autorid on Ines-Issa Villido, Ivar Heinpalu, Eve Komissarov, Oleg Titov ja Liina Steinberg. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

Rohkem infot leiab n\u00e4ituse kodulehelt: lahmenulli.ee<\/a><\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hundipea hoovi on j\u00f5udnud r\u00e4ndn\u00e4ituse \u201eL\u00e4hme nulli!\u201c v\u00e4lieksponaadid, mis toovad silme ette kalmistupr\u00fcgi, lumpsim\u00e4e, kilepilved ja teised keskkonnaprobleemidele t\u00e4hepanu juhtivad teosed. Vestlesime n\u00e4ituse eestvedajate Kadrin Pintsoni ja Katarina Pappiga, et uurida, kuidas n\u00e4itus alguse sai, miks see teema oluline on ja milliseid tulevikum\u00f5tteid nad Hundipeale kaasa annavad.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2068,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[25],"tags":[],"class_list":["post-2067","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2067","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2067"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2067\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2706,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2067\/revisions\/2706"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2068"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2067"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2067"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hundipea.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2067"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}