Esimene \u00f5pits\u00fckkel l\u00e4bitud<\/strong><\/h4>\n\n\n\nN\u00fc\u00fcd, aasta hiljem on esimene \u00f5pi- ja katsetusts\u00fckkel t\u00e4is saanud. Midagi on kasvama l\u00e4inud, midagi mitte. N\u00e4iteks, koos pidulikult istutatud vahtrapuu (alloleval pildil) <\/em>ei j\u00e4\u00e4nud ellu. Tema k\u00f5rval v\u00f5imust v\u00f5tnud tiheda juurestikuga malts tarbis pinnasest niiskuse enne kui noor puu j\u00f5udis korralikult juurduda.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hundipea.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/25052024_-11.39__Rene-Lutterus_-1818-1-1024x683.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nHundipea nurgakivi: Istutustalgud suvel 2024 (Foto: Rene Lutterus)
<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\nJust niimoodi katsetades ja eksperimenteerides saame \u00f5ppida, milline loodus Hundipeale sobib ja kuidas luua sellist linnapargi rohelust, mis kasvab koos ajaga konkurentsitingimustes, mitte ainult paberil.<\/p>\n\n\n\n
Eesti maastikuarhitektuuri grand old lady Kersti Lootus \u00fctles v\u00e4ga tabavalt nurgakivi aasta puhul kokku kutsutud talgutel: “Me ei tea t\u00e4pselt, kuhu see k\u00f5ik l\u00f5puks v\u00e4lja viib. Ja see ongi hea,” s\u00f5nas ta. “Pigem harva tuleb ette projekte, kus on nii palju m\u00e4nguruumi ja aega.”
2022. aastal Kultuurkapitali elut\u00f6\u00f6preemia p\u00e4lvinud Kersti r\u00f5hutab l\u00e4bivalt kohap\u00f5hisuse t\u00e4htsust \u2013 v\u00f5imet paika lugeda ja lasta sel pisikese suunamisega kasvada. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\n\nLootusprojekt seadis suuna<\/strong><\/h4>\n\n\n\nLootusprojekti eesm\u00e4rk ei olnud luua Hundipeale valmis lahendust, vaid anda perspektiiv. “Meie eesm\u00e4rk oli luua esimeses etapis alale raamistus, teha esimesed istutused ja anda suund, kuhu edasi liikuda,” selgitavad Kersti ja tema kolleeg Olly V\u00e4lk. “Leiame, et saab samaaegselt kujundada nii ruumi kui kogukonda.”<\/p>\n\n\n\n
Praegu on Hundipeal esimeseks fookuseks linnaaiandus, millega nii \u00fcmberkaudsed kui kaugemadki elanikud juba teist hooaega usinalt tegelevad. \u201cAeg n\u00e4itab, kas linnaaiandus kasvab edasi n\u00e4iteks toidusaluks v\u00f5i muutuvad prioriteedid \u2013 tekivad uued vajadused ja ideed, n\u00e4iteks vajadus tuua rohkem lastele tegevusi,\u201d \u00fctlevad nad.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hundipea.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/HP_19.06_Johanna-Adojaan_59-1024x683.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\nT\u00f6\u00f6tuba Hundipea aias (Foto: Johanna Adojaan)<\/p>\n\n\n\n
\n
Maarja Matteus, kes on Hundipeal kogukonnajuht t\u00f5i vahva n\u00e4ite siinjuures aiahooaja avas\u00fcndmuselt, kus kaks rohen\u00e4ppu olid palunud Hundipea kogukonnaaia kahele taimekastile peale m\u00e4rkida enda laste nimed. Seda selleks, et lastessegi saaks seeme peremehetundest istutatud ja soov ise kasvama pandud taimekestega tegeleda.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\nEsimesed sammud looduse toomiseks said astutud kuus aastat tagasi<\/strong><\/h4>\n\n\n\nHundipea tiimi ja Lootusprojekti koost\u00f6\u00f6 sai alguse 2019. aastal, mil esimeste ideekavandite saamiseks Kersti Lootuse poole p\u00f6\u00f6rduti. \u201cEsimesed rohevisioonid Paljassaare sadamaalale p\u00e4rinevad 2019. aasta maist, Hundipea \u00f5uealale j\u00f5udsime visioonidega 2022. aastal. Siin oli eesm\u00e4rk katsetada erinevate kasvukoha ja mikrokliima tingimustes eriilmelisi lahendusi,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kersti. \u201cEsimene reaalne v\u00e4ljakutse \u2013 suure betoonplatsi ellu \u00e4ratamine on n\u00fc\u00fcd k\u00e4ivitatud ja saanud juba esimesed rohelised v\u00f5rsed. Protsess on alanud,\u201d lisas Olly.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\nNaabruskond \u00e4ratab ruumi ellu<\/strong><\/h4>\n\n\n\n“Kui inimesed hakkavad siin erinevatel p\u00f5hjustel koos k\u00e4ima v\u00f5i lihtsalt ala l\u00e4bima, hakkavad nad seda ruumi n\u00e4gema ja tunnetama. See omakorda k\u00e4ivitab loomingulise protsessi,” r\u00e4\u00e4gib Kersti.<\/p>\n\n\n\n
\u201cTekivad ideed, mida ja millest siin v\u00f5iks ise valmis teha. Kasutada saab looduslikke materjale, mis ei pea olema kaugelt toodud ega ostetud. Sadamaalal leidub sobivaid taimi \u2013 erinevaid samblikke ja samblaid, niidutaimi ja \u00fcmberistutamist v\u00e4\u00e4rivaid puid. Hundipea pakub piisavalt ruumi ja v\u00f5imalust katsetada erinevaid taimi ja seda, kuidas nad tuulises sadamakliimas vastu peavad.\u201d
Ka siin oli Hundipea kogukonnajuhil Maarjal eluline lugu loomingulise protsessi toimimisest varrukast v\u00f5tta. Ta meenutas sadamaalal tegutsevat \u00fc\u00fcrnikku, kes tuli \u00fchel hetkel tema juurde tagasihoidliku sooviga natuke mulda saada. Tahtis ta nimelt oma merepoolse kontoriukse ette lillepotti midagi istutada. \u201cSellised pisikesed algatused n\u00e4itavad, et roheluse loomine on natuke nagu nakkav tegevus. Kui \u00fcks puu v\u00f5i taim paneb ka teisi \u00fcmberringi loodusele rohkem m\u00f5tlema, on see eriti armas.\u201d<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\nLoodusrikkusest ja materjalide v\u00e4\u00e4rtustamisest<\/strong><\/h4>\n\n\n\n\nKersti ja Olly r\u00f5hutavad, et loodusrikka linnaruumi loomine eeldab hoolt ja aega. “\u00dckski istik ega lilleniit ei p\u00fcsi ilma kastmise, rohimise, niitmise ja hoolitsuseta,” s\u00f5nab Kersti.<\/p>\n\n\n\n
Mullu kevadel tuli Hundipea linnapargist eemaldatud betoonplaadialadel pidada lahingut maltsaga \u2013 esimesena t\u00e4rkav malts on nimelt tiheda juurekavaga ja neelab kogu vee, j\u00e4ttes s\u00fcgavama juurekavaga noored puud janusse. “Sellel kevadel n\u00e4eme, millised istikud sellest v\u00f5itlusest ellu j\u00e4id ja kes kahjuks mitte,” nendivad nad. Tegemist on olulise \u00f5ppetunniga, sest just niimoodi pidevalt katsetades j\u00f5uame ajaga loodusrikka linnaruumini.<\/p>\n\n\n\n
Oluline on ka olemasolevate vanade materjalide v\u00e4\u00e4rtustamine. N\u00e4iteks suured sadama betoonplaadid, mis eemaldati looduse jaoks, neile tuleb leida uus roll.<\/p>\n\n\n\n
“See on suurep\u00e4rane taaskasutusmaterjal,” r\u00f5hutab Kersti. “Sa ei pea alati uut valama \u2013 v\u00f5id vana \u00fcmber m\u00f5testada.”<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\nOlevikust tulevikku<\/strong><\/h4>\n\n\n\nKersti \u00fctles, et t\u00e4na, aasta p\u00e4rast linnapargi rajamist, on pilt Hundipeal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutunud. “Rohelist on rohkem, elu juba t\u00e4rkab. Aga just n\u00fc\u00fcd algab see osa, kus ruum vajab inimest \u2013 hoolitsejat. Isiklik eeskuju aitab julgustada naabruskonda selle paiga eest hoolt kandma ja siin rohkem toimetustes liituma.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\n![\"\"](\"https:\/\/hundipea.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/Hundipea-linnapark-lootusprojekt-progress-1024x731.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nEndine betoonv\u00e4ljak t\u00e4na, juuni 2025
<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\nHundipea nurgakiviks on puud, p\u00fcsililled ja maitsetaimed <\/strong><\/h4>\n\n\n\nEelmisel kevadel sai Hundipea hoovis mulda pandud mitmeid uusi p\u00fcsiasukaid: harilikud ja ginnala vahtrad, p\u00e4rnad, Hubei \u00f5unapuud, pihlakad, pooppuud ja toomingad. Istutusaladele lisandusid k\u00f5rrelised nagu harilik ja s\u00fcgislubikas, terava\u00f5ieline kastik \u201cFoerster\u201d ning p\u00fcsililled verev vesikanep, k\u00f5presspoomalill, t\u00f5mmu kurereha, hobukastanilehine rodgersia, Bradbury monarda ja siberi valdsteinia. \u00dchispeenrasse said veel maasikad, mustikad ja maitsetaimed. <\/p>\n\n\n\n
Eriti r\u00f5\u00f5mustav on t\u00f5ik, et \u00fcmberkaudsed elanikud on juba ka ise toonud siia t\u00e4iendavalt taimi. “Mina arvan, et iga\u00fcks, kes siia satub, v\u00f5iks tuua oma taime v\u00f5i marjap\u00f5\u00f5sa,” \u00fctleb Kersti.
Kogukonnajuht Maarja noogutas ja lisas, et Hundipea v\u00f5ikski olla koht, kus piirkonna lapsed saaksid tikrip\u00f5\u00f5sast tikreid noppida ja rabarberit kasvamas n\u00e4ha ja sedagi otse peenrast s\u00fc\u00fca.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/figure>\n\n\n\nHundipea nurgakivi: Istutustalgud suvel 2024 (Foto: Rene Lutterus)
<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
Just niimoodi katsetades ja eksperimenteerides saame \u00f5ppida, milline loodus Hundipeale sobib ja kuidas luua sellist linnapargi rohelust, mis kasvab koos ajaga konkurentsitingimustes, mitte ainult paberil.<\/p>\n\n\n\n
Eesti maastikuarhitektuuri grand old lady Kersti Lootus \u00fctles v\u00e4ga tabavalt nurgakivi aasta puhul kokku kutsutud talgutel: “Me ei tea t\u00e4pselt, kuhu see k\u00f5ik l\u00f5puks v\u00e4lja viib. Ja see ongi hea,” s\u00f5nas ta. “Pigem harva tuleb ette projekte, kus on nii palju m\u00e4nguruumi ja aega.”
2022. aastal Kultuurkapitali elut\u00f6\u00f6preemia p\u00e4lvinud Kersti r\u00f5hutab l\u00e4bivalt kohap\u00f5hisuse t\u00e4htsust \u2013 v\u00f5imet paika lugeda ja lasta sel pisikese suunamisega kasvada. <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
Lootusprojekt seadis suuna<\/strong><\/h4>\n\n\n\nLootusprojekti eesm\u00e4rk ei olnud luua Hundipeale valmis lahendust, vaid anda perspektiiv. “Meie eesm\u00e4rk oli luua esimeses etapis alale raamistus, teha esimesed istutused ja anda suund, kuhu edasi liikuda,” selgitavad Kersti ja tema kolleeg Olly V\u00e4lk. “Leiame, et saab samaaegselt kujundada nii ruumi kui kogukonda.”<\/p>\n\n\n\n
Praegu on Hundipeal esimeseks fookuseks linnaaiandus, millega nii \u00fcmberkaudsed kui kaugemadki elanikud juba teist hooaega usinalt tegelevad. \u201cAeg n\u00e4itab, kas linnaaiandus kasvab edasi n\u00e4iteks toidusaluks v\u00f5i muutuvad prioriteedid \u2013 tekivad uued vajadused ja ideed, n\u00e4iteks vajadus tuua rohkem lastele tegevusi,\u201d \u00fctlevad nad.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\nT\u00f6\u00f6tuba Hundipea aias (Foto: Johanna Adojaan)<\/p>\n\n\n\n
\n
Maarja Matteus, kes on Hundipeal kogukonnajuht t\u00f5i vahva n\u00e4ite siinjuures aiahooaja avas\u00fcndmuselt, kus kaks rohen\u00e4ppu olid palunud Hundipea kogukonnaaia kahele taimekastile peale m\u00e4rkida enda laste nimed. Seda selleks, et lastessegi saaks seeme peremehetundest istutatud ja soov ise kasvama pandud taimekestega tegeleda.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\nEsimesed sammud looduse toomiseks said astutud kuus aastat tagasi<\/strong><\/h4>\n\n\n\nHundipea tiimi ja Lootusprojekti koost\u00f6\u00f6 sai alguse 2019. aastal, mil esimeste ideekavandite saamiseks Kersti Lootuse poole p\u00f6\u00f6rduti. \u201cEsimesed rohevisioonid Paljassaare sadamaalale p\u00e4rinevad 2019. aasta maist, Hundipea \u00f5uealale j\u00f5udsime visioonidega 2022. aastal. Siin oli eesm\u00e4rk katsetada erinevate kasvukoha ja mikrokliima tingimustes eriilmelisi lahendusi,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kersti. \u201cEsimene reaalne v\u00e4ljakutse \u2013 suure betoonplatsi ellu \u00e4ratamine on n\u00fc\u00fcd k\u00e4ivitatud ja saanud juba esimesed rohelised v\u00f5rsed. Protsess on alanud,\u201d lisas Olly.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\nNaabruskond \u00e4ratab ruumi ellu<\/strong><\/h4>\n\n\n\n“Kui inimesed hakkavad siin erinevatel p\u00f5hjustel koos k\u00e4ima v\u00f5i lihtsalt ala l\u00e4bima, hakkavad nad seda ruumi n\u00e4gema ja tunnetama. See omakorda k\u00e4ivitab loomingulise protsessi,” r\u00e4\u00e4gib Kersti.<\/p>\n\n\n\n
\u201cTekivad ideed, mida ja millest siin v\u00f5iks ise valmis teha. Kasutada saab looduslikke materjale, mis ei pea olema kaugelt toodud ega ostetud. Sadamaalal leidub sobivaid taimi \u2013 erinevaid samblikke ja samblaid, niidutaimi ja \u00fcmberistutamist v\u00e4\u00e4rivaid puid. Hundipea pakub piisavalt ruumi ja v\u00f5imalust katsetada erinevaid taimi ja seda, kuidas nad tuulises sadamakliimas vastu peavad.\u201d
Ka siin oli Hundipea kogukonnajuhil Maarjal eluline lugu loomingulise protsessi toimimisest varrukast v\u00f5tta. Ta meenutas sadamaalal tegutsevat \u00fc\u00fcrnikku, kes tuli \u00fchel hetkel tema juurde tagasihoidliku sooviga natuke mulda saada. Tahtis ta nimelt oma merepoolse kontoriukse ette lillepotti midagi istutada. \u201cSellised pisikesed algatused n\u00e4itavad, et roheluse loomine on natuke nagu nakkav tegevus. Kui \u00fcks puu v\u00f5i taim paneb ka teisi \u00fcmberringi loodusele rohkem m\u00f5tlema, on see eriti armas.\u201d<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\nLoodusrikkusest ja materjalide v\u00e4\u00e4rtustamisest<\/strong><\/h4>\n\n\n\n\nKersti ja Olly r\u00f5hutavad, et loodusrikka linnaruumi loomine eeldab hoolt ja aega. “\u00dckski istik ega lilleniit ei p\u00fcsi ilma kastmise, rohimise, niitmise ja hoolitsuseta,” s\u00f5nab Kersti.<\/p>\n\n\n\n
Mullu kevadel tuli Hundipea linnapargist eemaldatud betoonplaadialadel pidada lahingut maltsaga \u2013 esimesena t\u00e4rkav malts on nimelt tiheda juurekavaga ja neelab kogu vee, j\u00e4ttes s\u00fcgavama juurekavaga noored puud janusse. “Sellel kevadel n\u00e4eme, millised istikud sellest v\u00f5itlusest ellu j\u00e4id ja kes kahjuks mitte,” nendivad nad. Tegemist on olulise \u00f5ppetunniga, sest just niimoodi pidevalt katsetades j\u00f5uame ajaga loodusrikka linnaruumini.<\/p>\n\n\n\n
Oluline on ka olemasolevate vanade materjalide v\u00e4\u00e4rtustamine. N\u00e4iteks suured sadama betoonplaadid, mis eemaldati looduse jaoks, neile tuleb leida uus roll.<\/p>\n\n\n\n
“See on suurep\u00e4rane taaskasutusmaterjal,” r\u00f5hutab Kersti. “Sa ei pea alati uut valama \u2013 v\u00f5id vana \u00fcmber m\u00f5testada.”<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\nOlevikust tulevikku<\/strong><\/h4>\n\n\n\nKersti \u00fctles, et t\u00e4na, aasta p\u00e4rast linnapargi rajamist, on pilt Hundipeal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutunud. “Rohelist on rohkem, elu juba t\u00e4rkab. Aga just n\u00fc\u00fcd algab see osa, kus ruum vajab inimest \u2013 hoolitsejat. Isiklik eeskuju aitab julgustada naabruskonda selle paiga eest hoolt kandma ja siin rohkem toimetustes liituma.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\n<\/figure>\n\n\n\nEndine betoonv\u00e4ljak t\u00e4na, juuni 2025
<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\nHundipea nurgakiviks on puud, p\u00fcsililled ja maitsetaimed <\/strong><\/h4>\n\n\n\nEelmisel kevadel sai Hundipea hoovis mulda pandud mitmeid uusi p\u00fcsiasukaid: harilikud ja ginnala vahtrad, p\u00e4rnad, Hubei \u00f5unapuud, pihlakad, pooppuud ja toomingad. Istutusaladele lisandusid k\u00f5rrelised nagu harilik ja s\u00fcgislubikas, terava\u00f5ieline kastik \u201cFoerster\u201d ning p\u00fcsililled verev vesikanep, k\u00f5presspoomalill, t\u00f5mmu kurereha, hobukastanilehine rodgersia, Bradbury monarda ja siberi valdsteinia. \u00dchispeenrasse said veel maasikad, mustikad ja maitsetaimed. <\/p>\n\n\n\n
Eriti r\u00f5\u00f5mustav on t\u00f5ik, et \u00fcmberkaudsed elanikud on juba ka ise toonud siia t\u00e4iendavalt taimi. “Mina arvan, et iga\u00fcks, kes siia satub, v\u00f5iks tuua oma taime v\u00f5i marjap\u00f5\u00f5sa,” \u00fctleb Kersti.
Kogukonnajuht Maarja noogutas ja lisas, et Hundipea v\u00f5ikski olla koht, kus piirkonna lapsed saaksid tikrip\u00f5\u00f5sast tikreid noppida ja rabarberit kasvamas n\u00e4ha ja sedagi otse peenrast s\u00fc\u00fca.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\nT\u00f6\u00f6tuba Hundipea aias (Foto: Johanna Adojaan)<\/p>\n\n\n\n
Maarja Matteus, kes on Hundipeal kogukonnajuht t\u00f5i vahva n\u00e4ite siinjuures aiahooaja avas\u00fcndmuselt, kus kaks rohen\u00e4ppu olid palunud Hundipea kogukonnaaia kahele taimekastile peale m\u00e4rkida enda laste nimed. Seda selleks, et lastessegi saaks seeme peremehetundest istutatud ja soov ise kasvama pandud taimekestega tegeleda.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
Esimesed sammud looduse toomiseks said astutud kuus aastat tagasi<\/strong><\/h4>\n\n\n\nHundipea tiimi ja Lootusprojekti koost\u00f6\u00f6 sai alguse 2019. aastal, mil esimeste ideekavandite saamiseks Kersti Lootuse poole p\u00f6\u00f6rduti. \u201cEsimesed rohevisioonid Paljassaare sadamaalale p\u00e4rinevad 2019. aasta maist, Hundipea \u00f5uealale j\u00f5udsime visioonidega 2022. aastal. Siin oli eesm\u00e4rk katsetada erinevate kasvukoha ja mikrokliima tingimustes eriilmelisi lahendusi,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kersti. \u201cEsimene reaalne v\u00e4ljakutse \u2013 suure betoonplatsi ellu \u00e4ratamine on n\u00fc\u00fcd k\u00e4ivitatud ja saanud juba esimesed rohelised v\u00f5rsed. Protsess on alanud,\u201d lisas Olly.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\nNaabruskond \u00e4ratab ruumi ellu<\/strong><\/h4>\n\n\n\n“Kui inimesed hakkavad siin erinevatel p\u00f5hjustel koos k\u00e4ima v\u00f5i lihtsalt ala l\u00e4bima, hakkavad nad seda ruumi n\u00e4gema ja tunnetama. See omakorda k\u00e4ivitab loomingulise protsessi,” r\u00e4\u00e4gib Kersti.<\/p>\n\n\n\n
\u201cTekivad ideed, mida ja millest siin v\u00f5iks ise valmis teha. Kasutada saab looduslikke materjale, mis ei pea olema kaugelt toodud ega ostetud. Sadamaalal leidub sobivaid taimi \u2013 erinevaid samblikke ja samblaid, niidutaimi ja \u00fcmberistutamist v\u00e4\u00e4rivaid puid. Hundipea pakub piisavalt ruumi ja v\u00f5imalust katsetada erinevaid taimi ja seda, kuidas nad tuulises sadamakliimas vastu peavad.\u201d
Ka siin oli Hundipea kogukonnajuhil Maarjal eluline lugu loomingulise protsessi toimimisest varrukast v\u00f5tta. Ta meenutas sadamaalal tegutsevat \u00fc\u00fcrnikku, kes tuli \u00fchel hetkel tema juurde tagasihoidliku sooviga natuke mulda saada. Tahtis ta nimelt oma merepoolse kontoriukse ette lillepotti midagi istutada. \u201cSellised pisikesed algatused n\u00e4itavad, et roheluse loomine on natuke nagu nakkav tegevus. Kui \u00fcks puu v\u00f5i taim paneb ka teisi \u00fcmberringi loodusele rohkem m\u00f5tlema, on see eriti armas.\u201d<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\nLoodusrikkusest ja materjalide v\u00e4\u00e4rtustamisest<\/strong><\/h4>\n\n\n\n\nKersti ja Olly r\u00f5hutavad, et loodusrikka linnaruumi loomine eeldab hoolt ja aega. “\u00dckski istik ega lilleniit ei p\u00fcsi ilma kastmise, rohimise, niitmise ja hoolitsuseta,” s\u00f5nab Kersti.<\/p>\n\n\n\n
Mullu kevadel tuli Hundipea linnapargist eemaldatud betoonplaadialadel pidada lahingut maltsaga \u2013 esimesena t\u00e4rkav malts on nimelt tiheda juurekavaga ja neelab kogu vee, j\u00e4ttes s\u00fcgavama juurekavaga noored puud janusse. “Sellel kevadel n\u00e4eme, millised istikud sellest v\u00f5itlusest ellu j\u00e4id ja kes kahjuks mitte,” nendivad nad. Tegemist on olulise \u00f5ppetunniga, sest just niimoodi pidevalt katsetades j\u00f5uame ajaga loodusrikka linnaruumini.<\/p>\n\n\n\n
Oluline on ka olemasolevate vanade materjalide v\u00e4\u00e4rtustamine. N\u00e4iteks suured sadama betoonplaadid, mis eemaldati looduse jaoks, neile tuleb leida uus roll.<\/p>\n\n\n\n
“See on suurep\u00e4rane taaskasutusmaterjal,” r\u00f5hutab Kersti. “Sa ei pea alati uut valama \u2013 v\u00f5id vana \u00fcmber m\u00f5testada.”<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\nOlevikust tulevikku<\/strong><\/h4>\n\n\n\nKersti \u00fctles, et t\u00e4na, aasta p\u00e4rast linnapargi rajamist, on pilt Hundipeal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutunud. “Rohelist on rohkem, elu juba t\u00e4rkab. Aga just n\u00fc\u00fcd algab see osa, kus ruum vajab inimest \u2013 hoolitsejat. Isiklik eeskuju aitab julgustada naabruskonda selle paiga eest hoolt kandma ja siin rohkem toimetustes liituma.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\n<\/figure>\n\n\n\nEndine betoonv\u00e4ljak t\u00e4na, juuni 2025
<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\nHundipea nurgakiviks on puud, p\u00fcsililled ja maitsetaimed <\/strong><\/h4>\n\n\n\nEelmisel kevadel sai Hundipea hoovis mulda pandud mitmeid uusi p\u00fcsiasukaid: harilikud ja ginnala vahtrad, p\u00e4rnad, Hubei \u00f5unapuud, pihlakad, pooppuud ja toomingad. Istutusaladele lisandusid k\u00f5rrelised nagu harilik ja s\u00fcgislubikas, terava\u00f5ieline kastik \u201cFoerster\u201d ning p\u00fcsililled verev vesikanep, k\u00f5presspoomalill, t\u00f5mmu kurereha, hobukastanilehine rodgersia, Bradbury monarda ja siberi valdsteinia. \u00dchispeenrasse said veel maasikad, mustikad ja maitsetaimed. <\/p>\n\n\n\n
Eriti r\u00f5\u00f5mustav on t\u00f5ik, et \u00fcmberkaudsed elanikud on juba ka ise toonud siia t\u00e4iendavalt taimi. “Mina arvan, et iga\u00fcks, kes siia satub, v\u00f5iks tuua oma taime v\u00f5i marjap\u00f5\u00f5sa,” \u00fctleb Kersti.
Kogukonnajuht Maarja noogutas ja lisas, et Hundipea v\u00f5ikski olla koht, kus piirkonna lapsed saaksid tikrip\u00f5\u00f5sast tikreid noppida ja rabarberit kasvamas n\u00e4ha ja sedagi otse peenrast s\u00fc\u00fca.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
Naabruskond \u00e4ratab ruumi ellu<\/strong><\/h4>\n\n\n\n“Kui inimesed hakkavad siin erinevatel p\u00f5hjustel koos k\u00e4ima v\u00f5i lihtsalt ala l\u00e4bima, hakkavad nad seda ruumi n\u00e4gema ja tunnetama. See omakorda k\u00e4ivitab loomingulise protsessi,” r\u00e4\u00e4gib Kersti.<\/p>\n\n\n\n
\u201cTekivad ideed, mida ja millest siin v\u00f5iks ise valmis teha. Kasutada saab looduslikke materjale, mis ei pea olema kaugelt toodud ega ostetud. Sadamaalal leidub sobivaid taimi \u2013 erinevaid samblikke ja samblaid, niidutaimi ja \u00fcmberistutamist v\u00e4\u00e4rivaid puid. Hundipea pakub piisavalt ruumi ja v\u00f5imalust katsetada erinevaid taimi ja seda, kuidas nad tuulises sadamakliimas vastu peavad.\u201d
Ka siin oli Hundipea kogukonnajuhil Maarjal eluline lugu loomingulise protsessi toimimisest varrukast v\u00f5tta. Ta meenutas sadamaalal tegutsevat \u00fc\u00fcrnikku, kes tuli \u00fchel hetkel tema juurde tagasihoidliku sooviga natuke mulda saada. Tahtis ta nimelt oma merepoolse kontoriukse ette lillepotti midagi istutada. \u201cSellised pisikesed algatused n\u00e4itavad, et roheluse loomine on natuke nagu nakkav tegevus. Kui \u00fcks puu v\u00f5i taim paneb ka teisi \u00fcmberringi loodusele rohkem m\u00f5tlema, on see eriti armas.\u201d<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\nLoodusrikkusest ja materjalide v\u00e4\u00e4rtustamisest<\/strong><\/h4>\n\n\n\n\nKersti ja Olly r\u00f5hutavad, et loodusrikka linnaruumi loomine eeldab hoolt ja aega. “\u00dckski istik ega lilleniit ei p\u00fcsi ilma kastmise, rohimise, niitmise ja hoolitsuseta,” s\u00f5nab Kersti.<\/p>\n\n\n\n
Mullu kevadel tuli Hundipea linnapargist eemaldatud betoonplaadialadel pidada lahingut maltsaga \u2013 esimesena t\u00e4rkav malts on nimelt tiheda juurekavaga ja neelab kogu vee, j\u00e4ttes s\u00fcgavama juurekavaga noored puud janusse. “Sellel kevadel n\u00e4eme, millised istikud sellest v\u00f5itlusest ellu j\u00e4id ja kes kahjuks mitte,” nendivad nad. Tegemist on olulise \u00f5ppetunniga, sest just niimoodi pidevalt katsetades j\u00f5uame ajaga loodusrikka linnaruumini.<\/p>\n\n\n\n
Oluline on ka olemasolevate vanade materjalide v\u00e4\u00e4rtustamine. N\u00e4iteks suured sadama betoonplaadid, mis eemaldati looduse jaoks, neile tuleb leida uus roll.<\/p>\n\n\n\n
“See on suurep\u00e4rane taaskasutusmaterjal,” r\u00f5hutab Kersti. “Sa ei pea alati uut valama \u2013 v\u00f5id vana \u00fcmber m\u00f5testada.”<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\nOlevikust tulevikku<\/strong><\/h4>\n\n\n\nKersti \u00fctles, et t\u00e4na, aasta p\u00e4rast linnapargi rajamist, on pilt Hundipeal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutunud. “Rohelist on rohkem, elu juba t\u00e4rkab. Aga just n\u00fc\u00fcd algab see osa, kus ruum vajab inimest \u2013 hoolitsejat. Isiklik eeskuju aitab julgustada naabruskonda selle paiga eest hoolt kandma ja siin rohkem toimetustes liituma.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\n<\/figure>\n\n\n\nEndine betoonv\u00e4ljak t\u00e4na, juuni 2025
<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\nHundipea nurgakiviks on puud, p\u00fcsililled ja maitsetaimed <\/strong><\/h4>\n\n\n\nEelmisel kevadel sai Hundipea hoovis mulda pandud mitmeid uusi p\u00fcsiasukaid: harilikud ja ginnala vahtrad, p\u00e4rnad, Hubei \u00f5unapuud, pihlakad, pooppuud ja toomingad. Istutusaladele lisandusid k\u00f5rrelised nagu harilik ja s\u00fcgislubikas, terava\u00f5ieline kastik \u201cFoerster\u201d ning p\u00fcsililled verev vesikanep, k\u00f5presspoomalill, t\u00f5mmu kurereha, hobukastanilehine rodgersia, Bradbury monarda ja siberi valdsteinia. \u00dchispeenrasse said veel maasikad, mustikad ja maitsetaimed. <\/p>\n\n\n\n
Eriti r\u00f5\u00f5mustav on t\u00f5ik, et \u00fcmberkaudsed elanikud on juba ka ise toonud siia t\u00e4iendavalt taimi. “Mina arvan, et iga\u00fcks, kes siia satub, v\u00f5iks tuua oma taime v\u00f5i marjap\u00f5\u00f5sa,” \u00fctleb Kersti.
Kogukonnajuht Maarja noogutas ja lisas, et Hundipea v\u00f5ikski olla koht, kus piirkonna lapsed saaksid tikrip\u00f5\u00f5sast tikreid noppida ja rabarberit kasvamas n\u00e4ha ja sedagi otse peenrast s\u00fc\u00fca.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
Ka siin oli Hundipea kogukonnajuhil Maarjal eluline lugu loomingulise protsessi toimimisest varrukast v\u00f5tta. Ta meenutas sadamaalal tegutsevat \u00fc\u00fcrnikku, kes tuli \u00fchel hetkel tema juurde tagasihoidliku sooviga natuke mulda saada. Tahtis ta nimelt oma merepoolse kontoriukse ette lillepotti midagi istutada. \u201cSellised pisikesed algatused n\u00e4itavad, et roheluse loomine on natuke nagu nakkav tegevus. Kui \u00fcks puu v\u00f5i taim paneb ka teisi \u00fcmberringi loodusele rohkem m\u00f5tlema, on see eriti armas.\u201d<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
Loodusrikkusest ja materjalide v\u00e4\u00e4rtustamisest<\/strong><\/h4>\n\n\n\n\nKersti ja Olly r\u00f5hutavad, et loodusrikka linnaruumi loomine eeldab hoolt ja aega. “\u00dckski istik ega lilleniit ei p\u00fcsi ilma kastmise, rohimise, niitmise ja hoolitsuseta,” s\u00f5nab Kersti.<\/p>\n\n\n\n
Mullu kevadel tuli Hundipea linnapargist eemaldatud betoonplaadialadel pidada lahingut maltsaga \u2013 esimesena t\u00e4rkav malts on nimelt tiheda juurekavaga ja neelab kogu vee, j\u00e4ttes s\u00fcgavama juurekavaga noored puud janusse. “Sellel kevadel n\u00e4eme, millised istikud sellest v\u00f5itlusest ellu j\u00e4id ja kes kahjuks mitte,” nendivad nad. Tegemist on olulise \u00f5ppetunniga, sest just niimoodi pidevalt katsetades j\u00f5uame ajaga loodusrikka linnaruumini.<\/p>\n\n\n\n
Oluline on ka olemasolevate vanade materjalide v\u00e4\u00e4rtustamine. N\u00e4iteks suured sadama betoonplaadid, mis eemaldati looduse jaoks, neile tuleb leida uus roll.<\/p>\n\n\n\n
“See on suurep\u00e4rane taaskasutusmaterjal,” r\u00f5hutab Kersti. “Sa ei pea alati uut valama \u2013 v\u00f5id vana \u00fcmber m\u00f5testada.”<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\nOlevikust tulevikku<\/strong><\/h4>\n\n\n\nKersti \u00fctles, et t\u00e4na, aasta p\u00e4rast linnapargi rajamist, on pilt Hundipeal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutunud. “Rohelist on rohkem, elu juba t\u00e4rkab. Aga just n\u00fc\u00fcd algab see osa, kus ruum vajab inimest \u2013 hoolitsejat. Isiklik eeskuju aitab julgustada naabruskonda selle paiga eest hoolt kandma ja siin rohkem toimetustes liituma.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\n<\/figure>\n\n\n\nEndine betoonv\u00e4ljak t\u00e4na, juuni 2025
<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\nHundipea nurgakiviks on puud, p\u00fcsililled ja maitsetaimed <\/strong><\/h4>\n\n\n\nEelmisel kevadel sai Hundipea hoovis mulda pandud mitmeid uusi p\u00fcsiasukaid: harilikud ja ginnala vahtrad, p\u00e4rnad, Hubei \u00f5unapuud, pihlakad, pooppuud ja toomingad. Istutusaladele lisandusid k\u00f5rrelised nagu harilik ja s\u00fcgislubikas, terava\u00f5ieline kastik \u201cFoerster\u201d ning p\u00fcsililled verev vesikanep, k\u00f5presspoomalill, t\u00f5mmu kurereha, hobukastanilehine rodgersia, Bradbury monarda ja siberi valdsteinia. \u00dchispeenrasse said veel maasikad, mustikad ja maitsetaimed. <\/p>\n\n\n\n
Eriti r\u00f5\u00f5mustav on t\u00f5ik, et \u00fcmberkaudsed elanikud on juba ka ise toonud siia t\u00e4iendavalt taimi. “Mina arvan, et iga\u00fcks, kes siia satub, v\u00f5iks tuua oma taime v\u00f5i marjap\u00f5\u00f5sa,” \u00fctleb Kersti.
Kogukonnajuht Maarja noogutas ja lisas, et Hundipea v\u00f5ikski olla koht, kus piirkonna lapsed saaksid tikrip\u00f5\u00f5sast tikreid noppida ja rabarberit kasvamas n\u00e4ha ja sedagi otse peenrast s\u00fc\u00fca.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
Kersti ja Olly r\u00f5hutavad, et loodusrikka linnaruumi loomine eeldab hoolt ja aega. “\u00dckski istik ega lilleniit ei p\u00fcsi ilma kastmise, rohimise, niitmise ja hoolitsuseta,” s\u00f5nab Kersti.<\/p>\n\n\n\n
Mullu kevadel tuli Hundipea linnapargist eemaldatud betoonplaadialadel pidada lahingut maltsaga \u2013 esimesena t\u00e4rkav malts on nimelt tiheda juurekavaga ja neelab kogu vee, j\u00e4ttes s\u00fcgavama juurekavaga noored puud janusse. “Sellel kevadel n\u00e4eme, millised istikud sellest v\u00f5itlusest ellu j\u00e4id ja kes kahjuks mitte,” nendivad nad. Tegemist on olulise \u00f5ppetunniga, sest just niimoodi pidevalt katsetades j\u00f5uame ajaga loodusrikka linnaruumini.<\/p>\n\n\n\n
Oluline on ka olemasolevate vanade materjalide v\u00e4\u00e4rtustamine. N\u00e4iteks suured sadama betoonplaadid, mis eemaldati looduse jaoks, neile tuleb leida uus roll.<\/p>\n\n\n\n
“See on suurep\u00e4rane taaskasutusmaterjal,” r\u00f5hutab Kersti. “Sa ei pea alati uut valama \u2013 v\u00f5id vana \u00fcmber m\u00f5testada.”<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
Olevikust tulevikku<\/strong><\/h4>\n\n\n\nKersti \u00fctles, et t\u00e4na, aasta p\u00e4rast linnapargi rajamist, on pilt Hundipeal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutunud. “Rohelist on rohkem, elu juba t\u00e4rkab. Aga just n\u00fc\u00fcd algab see osa, kus ruum vajab inimest \u2013 hoolitsejat. Isiklik eeskuju aitab julgustada naabruskonda selle paiga eest hoolt kandma ja siin rohkem toimetustes liituma.”<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\n<\/figure>\n\n\n\nEndine betoonv\u00e4ljak t\u00e4na, juuni 2025
<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\nHundipea nurgakiviks on puud, p\u00fcsililled ja maitsetaimed <\/strong><\/h4>\n\n\n\nEelmisel kevadel sai Hundipea hoovis mulda pandud mitmeid uusi p\u00fcsiasukaid: harilikud ja ginnala vahtrad, p\u00e4rnad, Hubei \u00f5unapuud, pihlakad, pooppuud ja toomingad. Istutusaladele lisandusid k\u00f5rrelised nagu harilik ja s\u00fcgislubikas, terava\u00f5ieline kastik \u201cFoerster\u201d ning p\u00fcsililled verev vesikanep, k\u00f5presspoomalill, t\u00f5mmu kurereha, hobukastanilehine rodgersia, Bradbury monarda ja siberi valdsteinia. \u00dchispeenrasse said veel maasikad, mustikad ja maitsetaimed. <\/p>\n\n\n\n
Eriti r\u00f5\u00f5mustav on t\u00f5ik, et \u00fcmberkaudsed elanikud on juba ka ise toonud siia t\u00e4iendavalt taimi. “Mina arvan, et iga\u00fcks, kes siia satub, v\u00f5iks tuua oma taime v\u00f5i marjap\u00f5\u00f5sa,” \u00fctleb Kersti.
Kogukonnajuht Maarja noogutas ja lisas, et Hundipea v\u00f5ikski olla koht, kus piirkonna lapsed saaksid tikrip\u00f5\u00f5sast tikreid noppida ja rabarberit kasvamas n\u00e4ha ja sedagi otse peenrast s\u00fc\u00fca.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/figure>\n\n\n\nEndine betoonv\u00e4ljak t\u00e4na, juuni 2025
<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
Hundipea nurgakiviks on puud, p\u00fcsililled ja maitsetaimed <\/strong><\/h4>\n\n\n\nEelmisel kevadel sai Hundipea hoovis mulda pandud mitmeid uusi p\u00fcsiasukaid: harilikud ja ginnala vahtrad, p\u00e4rnad, Hubei \u00f5unapuud, pihlakad, pooppuud ja toomingad. Istutusaladele lisandusid k\u00f5rrelised nagu harilik ja s\u00fcgislubikas, terava\u00f5ieline kastik \u201cFoerster\u201d ning p\u00fcsililled verev vesikanep, k\u00f5presspoomalill, t\u00f5mmu kurereha, hobukastanilehine rodgersia, Bradbury monarda ja siberi valdsteinia. \u00dchispeenrasse said veel maasikad, mustikad ja maitsetaimed. <\/p>\n\n\n\n
Eriti r\u00f5\u00f5mustav on t\u00f5ik, et \u00fcmberkaudsed elanikud on juba ka ise toonud siia t\u00e4iendavalt taimi. “Mina arvan, et iga\u00fcks, kes siia satub, v\u00f5iks tuua oma taime v\u00f5i marjap\u00f5\u00f5sa,” \u00fctleb Kersti.
Kogukonnajuht Maarja noogutas ja lisas, et Hundipea v\u00f5ikski olla koht, kus piirkonna lapsed saaksid tikrip\u00f5\u00f5sast tikreid noppida ja rabarberit kasvamas n\u00e4ha ja sedagi otse peenrast s\u00fc\u00fca.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
Kogukonnajuht Maarja noogutas ja lisas, et Hundipea v\u00f5ikski olla koht, kus piirkonna lapsed saaksid tikrip\u00f5\u00f5sast tikreid noppida ja rabarberit kasvamas n\u00e4ha ja sedagi otse peenrast s\u00fc\u00fca.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n